· Enam kui keegi teine uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootuses, et valgustatud valitsejad suudavad reformide abil ühiskonda paremaks muuta Rousseau Ideaalset riigikorraldusvormi, üldise tahte elluviimiseks Rousseau ei leidnudki. · Rousseau jaoks sai ideaalne riik olla ainult väike, kus otsuseid langetas rahvakoosolek, kuid isegi sellisel juhul jäi ta pessimistiks, sest rahva hääled olid äraostetavad · Rousseau kahtes ka parlamentaarses demokraatias, kartes, et mis tahes esinduskogu hakkab otsuseid vastu võtma vaid enda huve arvestades Venemaa aegsed absolutistlikud valitsejad Eestis · Peeter I aeg balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsioonidega e. Rootsi valitsuse ajal riigistatud mõisate tagastamist, samuti said mõisate valitsejad tagasi õigused talupoegade üle
Prantsusmaal. Rousseau ema suri sünnitusel ning isa jättis ta maha. Arendades edasi ühiskonliku leping teooriat, seletas Rousseau seda kui üksikisikute kokkulepete allutada oma arvamused, otsustused ja õigused kogu ühiskonna kui terviku huvidele ja üldisele tahtele. Viimane ei hõlmanud mitte ainult hetkel eksisteeriva, vaid ka eelnenud ja järgnevate põlvkondade tahet. Ideaalset riigivormi üldise tahte elluviimiseks Rousseau ei leidnudki. Ta kahtes ka parlamentaarse demoktaatia täiuslikkuses, kartes, et mis tahes esinduskogu hakkab seadusi vastu võtma ikkagi vaid oma huvisid arvestades: ,,Inglise rahvas vaid kujutleb end vaba olevat". Kartes samas, er ka rahvakoosolek võib olla äraostetav, jäi Rousseau lõpuni pessimistiks. Rousseau sai Inglismaal hästi läbi David Hume'iga, kuid elu lõpuks kannatas Rousseau vaimuhaiguse käes ning kahtlustas, et Hume on korraldanud temavastase vandenõu. Rousseau suri Pariisi lähistel 1778.
annaabi.ee 
