seinakappi, peeglit ja kingi ning poolikut telesaadet. Paneelid kostavad läbi, alt päevauudiseid kuuled. Valusalt kõrvadest läbi lõikavad maailmatuuled. Kuid seinale langeb üks särav triip, külm pühalik valgusekiir. Kui kunagi üldse, siis praegu siit käib elu ja luule piir. Ood algebrale Punase tindita, Kahtedest vaba Pole mul ühtki Algebra vihiku. Nüüd ma ta pagana, Portfellist tirin, Ohkan kui eesel Ja sülitan pihku. Ootab mind igavana Isegi vihmast märg. See mis mu kätes Ei edasi nihku. Oleksin Dante, siis laseksin põrgus Patuseid istuda Algebra Taga Suur lärm Kuu Maal on Laps laulab, Kuu ei näe ega Maal on Trambib, kuule
näed mööblit ja väljavaadet, seinakappi, peeglit ja kingi ning poolikut telesaadet. · Paneelid kostavad läbi, alt päevauudiseid kuuled. Valusalt kõrvadest läbi lõikavad maailmatuuled. · Kuid seinale langeb üks särav triip, külm pühalik valgusekiir. Kui kunagi üldse, siis praegu siit käib elu ja luule piir. OOD ALGEBRALE PUNASE TINDITA, KAHTEDEST VABA POLE MUL ÜHTKI ALGEBRA VIHKU. NÜÜD MA TA PAGANA, PORTFELLIST TIRIN, OHKAN KUI EESEL JA SÜLITAN PIHKU. OOTAB MIND IGAVANA ISEGI VIHMAST MÄRG. SEE MIS MU KÄTES EI EDASI NIHKU. OLEKSIN DANTE, SIIS LASEKSIN PÕRGUS PATUSEID ISTUDA ALGEBRA TAGA VIIVI LUIGE LUULETUSED, Täheke nr. 5, 1985 SUUR LÄRM LAPS LAULAB, TRAMBIB, KARJUB
annaabi.ee 
