Värvulised ja paljud teised liigid hajuvad aga Euroopasse laiali. Paljud lendavad ka Lõuna-Euroopasse ja Vahemere ümbrusesse. Seal talvitub näiteks meie sookurgi, röövlinde, tikutajaid, värvulisi jt. Mõned võivad lennata ka Musta mere poole. Kõiki neid linnuliike nimetatakse lähiränduriteks. Ülejäänud on kaugrändurid, kellest enamik läheb Aafrikasse teisele poole Sahara kõrbe. Neist tuntuimad on suitsupääsuke, valge-toonekurg, kägu ja ööbik, kuid sinna lendavad ka kahlajad, kalakotkas, rukkirääk, väänkael, piiritaja, öösorr, põõsalinnud, kärbsenäpid, peoleo jpt. Indias või Kagu-Aasias talvitub ainult viis linnuliiki: väike-käosulane, aed-roolind, nõlva-lehelind, väikekärbsenäpp ja karmiinleevike. Randtiir veedab enamiku talvest aga hoopis Antarktika vetes või isegi Austraalias. Kõrvukräts. Peoleo. Luitsnokk-part. 6 Paljudel liikidel lendavad mõned isendid Aafrikasse, teised jäävad Vahemere ümbrusesse või hoopis Lääne-Euroopasse
Peamiseks majandamisvõtteks - karjatamine Rannaniidud sisaldavad endas sageli mitmeid teisi elupaigatüüpe: soolakud (1310), liivamadalad (1110), laugmadalikud (1140), rannikulõukad (1150*), üheaastase taimestikuga esmased rannavallid (1210), püsi-rohttaimestikuga kivirannad (1220), ka loopealsed või väikesepinnalised kadastikud (5130, 6280). Mida mitmekesisem on rannaniidu mikroreljeef, seda looduskaitseliselt väärtuslikum on rannaniit. Sihtrühmadeks on sageli kahlajad ja kahepaiksed. Rannaniitudel on tavalisemad probleemid: Pilliroog, angervaks, roog- aruhein, mättad Nõuded: Pilliroog hõre, max 0,5 m kõrgune, kännud max 10 cm, puudeta (ka kõrgemad aiapostid võivad olla probleemiks) Loopealsete taastamine Loopealsete mullakihi tüsedus on maksimaalselt 20 cm. Elustiku jaoks on tingimused väga karmid, kevadeti sageli liigniiskus, suvel põud, talvel kivimini läbikülmumine.
Järgnevalt on tutvustatud kolme liikide vastusreaktsioonil põhinevat metoodikat elustiku inimmõju häiringu hindamiseks. Simulatsioonimudelid. SODA Külastuskoormuse loodust häiriva mõju demonstreerimiseks on loodud mitmeid erinevate uuringutega seotud simulatsioonimudeleid (Bennett et al. 2008). Loodud mudelid on seotud konkreetsete liikidega konkreetsetes püsivates spetsiifilistes tingimustes: Euroopa öösorr (Langston et al. 2007), merelindude kolooniad (Beale 2007), kahlajad ja veelinnud (West ja Caldow 2006) ja merisk (Goss-Custard et al. 2006). Häirimist põhjustavate tegevuste simulatsioon (SODA) on ruumiline konkreetse indiviidi põhine mudel, mis on kavandatud paindliku ja iseloomustava vahendina, et uurida antropogeense häirimise ruumilise ja ajalise mustri mõju elustikule (Bennett et al. 2008). Kuna SODA mudel on ruumiliselt konkreetne kasutatakse järgmiste lähteandmetega kaarte: • elupaigalaikude tüüp;
annaabi.ee 
