- substantia grisea centralis’es - nende arvel moodustub ka hallainest liide thalamuse ja mediaalpindade vahel – adhesio interthalamica THALAMUS VENTRALIS - vaheaju motoorne keskus - keskaju tegmentum’i vahetu jätk - Hallaine: 1. Retikulaarformatsiooni hallaine 2. Nucleus ruber (A1) 3. Substantia nigra (A2) 4. Zona incerta (A3) – määramtu tsoon talamuse all 5. Nucleus subthalamicus (A4) 6. Globus pallidus (A5) – kahkjaskeha - thalamus ventralis’e hallaine kuulub ekstrapüramidiaal-motoorsesse süsteemi HYPOTHALAMUS - nähtav ajupõhimikul OSAD Chiasma opticum (BCD6) - nägemisristmik - jätkub tractus opticus’ena (C7) - lõpeb corpus geniculatum laterale’s ja keskaju colliculus superior’is Tuber cinereum (BC8) - tuhkurköber - läheb allpool üle lehtriks – infundibulum’iks (BC9) – selle otsas ripub hüpofüüs Hypophysis (B10) - tähtsaim endokriinnääre
Assotsiatsiooniväljad saavad infot projektsiooniväljadelt või otse talamuselt. Assotsiatsiooniväljad mood inimesel kuni poole ajukoore pinnast. Ajupõhimiku tuumad e basaalganglioniteks nim aju valgeaines ajukoore ja talamuse vahelises alas paiknevaid närvirakkude kogumeid. Need on tähtsateks vahejaamadeks sensoorse info juhtimisel ajukoorde ja samas võtavad nad osa liigutuste koordineerimisest. Basaalganglionite hulka kuuluvad: 1) kahkjaskeha 2) juttkeha, mille sisekihn jaotab sabatuumaks ja koorikuks. Basaalganglionite kahjustus avaldub sündroomina, mida tuntakse parkinsonismina. Elektroentsefalograafia on meetod ajutegevusega kaasuvate elektriliste potensiaalide registreerimiseks. Inimesel registreeritakse peaaju bioelektrilist aktiivsust peanahale kinnitatud elektroodide abil, saadud kõverat nim elektroentsefalogrammiks (EEG). Ajutegevusega seotud biovoolusid
Praimimise klassikaline näide - Antakse ette sõna algused või puuduolevate tähtedega sõnad ning uuritavad kalduvad puuduolevad tähed asendama vastavalt sellele millega nad hiljuti on kokku puutunud - …. Implitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad - Skeem mis hõlmab kogu ajukoort ja basaalganglionite struktuure Basaalganglionid - Saavad sisendi kõigist ajukoore piirkondadest aga ka dopamiini rakkudest mustaines - Saadavad projektsiooni läbi kahkjaskeha ja ventraalse taalamuse premotoorsesse koorde. Motoorne koor jagab omakorda ühendusi…. - Olulne ajustruktuur implitsiitse mälu puhul - Huntingtoni tõbi – rakkude degeneratsioon basaalganglionites – ilmnevad raskused implitsiitse mälu ülesannetes (nt peeglis joonistamise katses) samas ei ole probleeme sõnade tunmisel ehk eksplitsiitse mälu ülesannetes - Parkinsoni tõbi – kahjustuvad ajutüve dopaminenergiliste rakkude projektsioonid