töötaja töökorras allub. Tööandjal on õigus nõuda oma töötajalt, kes oli süüteo tunnistajaks kirjalikku seletust süüteo kohta. Tunnistaja on kohustatud seletuse andma. Distsiplinaarkarituse võib määrata ka seletust nõudmata, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega. 28. KOLLEKTIIVNE VARALINE VASTUTUS Kollektiivse varalise vastutuse leping sõlmitakse siis, kui töötajad teevad ühiselt mõnda liiki tööd ja konkreetset kahjutekitajat ei ole võimalik kindlaks määrata. Ka sellise lepingu sõlmimine tuleb kõne alla vaid teatud töödel, nt ladudes, kassades. Tekkinud kahju eest vastutavad töötajad ühiselt. Kahju hüvitamist võib nõuda igalt töötajalt, kelle suhtes on kindlaks tehtud, et ta võis kahju tekitada. Vastavalt töökoodeksile tuleb töötajal lisaks varalise vastutuse lepingule hüvitada tööandjale tekitatud kahju täies ulatuses, kui töötaja on saanud väärtusi volikirja või muu
RK pole selle sätte alusel otsuseid teinud. Mille järgi arvestada hüvitise suurust? § 134 lg 5. Mitmed lisakriteeriumid tulenevad RK praktikast, näiteks rikkuja süüvorm ning ka kannatanu enda osa kahju tekkimisel § 139 lg 3. § 134 lg 6 selle sätte sisseviimine VÕS-i põhjustas ka teatud ärevusi õigusteadlaste hulgas. Selle sätte järgi saab isikuõiguste rikkumise puhul hüvitise suuruse määramisel arvestada vajadust mõjutada kahjutekitajat hoiduma edasistest rikkumistest võttes seejuures arvesse kahjutekitaja varalist seisundit. Diskussioon puudutas eelkõige küsimust, kas meie VÕS-i on viidud sisse karistuslik kahjuhüvitis, mis kontinentaaleuroopas ei ole omane. Selle sätte puhul ei ole tegu klassikalise karistusliku hüvitisega, vaid millegi sarnasega. Tal on teatud selline karistuslik element juures, sest
annaabi.ee 
