Muidu aga erinevad nad täiesti. 3. psühholoogilise looduse mõiste leiab Rousseau enesevaatluse teel. Ta jätab siin ilmutuse ja loodusloo ning süveneb selle tajumisse, mis ilmub inimhinges, et sel teel leida inimese põhilised jõud ja tungid. Rousseau arvab, et lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus. Ta tahab asju muuta, sest iga muutus on tegevus. Laps võib väärtuslike asjade lõhkumisega teha väga palju kahju, kuid tahet kahjutegemiseks pole tal see juures ometi mitte. Kuri on tema tegevus ainult meie ihnus, aga mitte meie mõistuse silmis. Inimene on oma olemuselt hea, aga ühiskond on teda rikkunud. Erilise tähelepanu osaliseks saab lapseiga. Rousseau on teadlik, et ilmutab sellega uue tunnetuse. Sageli kõneldakse valmis mehest; vaadelgem ometi kord ka valmis last see on meile uus näidend. Nagu inimsool on oma koht asjade käigus, nii on ka lapseeal oma koht elu käigus
enesevaatluse teel. Ta süveneb selle tajumisse, mis ilmub inimhinges, et sel teel leida inimese põhilised jõud ja tungid. Kolmest tähendusest on talle kõige lähedasem psühholoogiline; see vastab tema meetoditele ja on ühenduses tema isiksusega. Rousseau arvab, et lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus. Ta tahab asju muuta, sest iga muutus on tegevus. Laps võib väärtuslike asjade lõhkumisega teha väga palju kahju, kuid tahet kahjutegemiseks pole tal seejuures ometi mitte. Kuri on tema tegevus ainult meie ihnus, aga mitte meie mõistuse silmis. Inimene on oma olemuselt hea, aga ühiskond on teda rikkunud. Erilise tähelepanu osaliseks saab lapseiga. Rousseau on teadlik, et ilmutab sellega uue tunnetuse. Sageli kõneldakse valmis mehest; vaadelgem ometi kord ka valmis last see on meile uus näidend. Nagu inimsool on oma koht asjade käigus, nii on ka lapseeal oma koht elu käigus