lülidevaheliigeseid. Tekkepõhjused ja mehhanismid Liiga suure trauma korral või ka teatud haigustest tingituna võib seljaaju kahjustuda ning põhjustada tõsiseid haigussümptomeid. Haiguse ulatus sõltub otseselt kahjustuse "kõrgusest" ehk sellest, kui kõrgelt (kaela-, rinna- või nimmeosast) on seljaaju vigastatud. Seljaaju kahjustused võib jagada kahte rühma: täielikud ja mittetäielikud. Neist esimene tähendab, et kahjustuskohast allpool puudub igasugune seljaajust lähtuv funktsioon (liigutused, põie- ja soolekontroll, tundlikkus). Teisel juhul võib osa funktsioonist olla säilinud. Sümptomid ehk avaldumine Sümptomite tekke kiirus ning iseloom sõltuvad sellest, kas on tegemist ägeda traumaga (liiklusavarii) või järk-järgult kujuneva haigusega (lastehalvatus). Autoavarii või muu kaelatrauma puhul on sageli tegemist ägeda läbilõikesündroomiga (täielik kahjustus) ning
Seljaaju kahjustused võib jagada 2 rühma Täielikud kahjustused Puudub kahjustusest all pool täielikult seljaajust lähtuv funktisoon Ei saa liigutada Põie ja soole kontrollimatus Tundlikuse puu Mittetäielikud kahjustused Osa funktsioone säilib Sümptomid ehk avaldumine Autoavarii või muu kaelatrauma puhul on sageli tegemist ägeda läbilõikesündroomiga (täielik kahjustus) ning kahjustuskohast allpool on keha lõtv, puuduvad igasugused refleksid ning tundlikkus. Kui teatud kõrguselt on haaratud seljaaju ülaosa, võib peatuda ka hingamine. Rinnaosa kahjustuste puhul on käed tavaliselt terved, probleem esineb vöökohast allapoole. Lisaks liigutuse ja tundlikkuse häirumisele võib esineda ka põie tühjendamise häireid ning pärasoole pidamatust. Teatud närvisüsteemi osade kahjustusel ei suuda inimene enam säilitada vererõhku ega