Valu on psühholoogiline kui ka meditsiinline, sest nii depressioon kui ärevus lähevad halvemaks kui inimesed kogevad valusid. Kui patsiendi käest küsida, mida kardetakse kõige enam, siis tavavastuseks on valu. Akuutne valu Akuutne ehk äge valu on normaalne reaktsioon koekahjustusele (operatsioon, trauma), mis möödub kahjustuse paranedes. Äge valu on reeglina ilma kaasuvate probleemideta ja allub hästi valuvaigistitele. Akuutse valu korral piirdub valu reeglina kahjustuskohaga, seda kohta on võimalik täpselt lokaliseerida ja valu tugevus sõltub otseselt ärritamise intensiivsusest. Krooniline valu Iga kroonilise valu patsient on olnud kunagi akuutse ravi patsient. Valu peetakse krooniliseks, kui see on kestnud kauem kui kuus kuud pärast seda esile kutsunud protsessi paranemist. Ebameeldiv valuaisting on ainult üks osa probleemist. Kroonilise valuga kaasnevad sageli depressioon ja unehäired. Tavaliselt sunnib valu inimest muutma oma käitumisharjumusi ja
naabrusesse. Somaatilise valu kõrval teiseks kvaliteediklassiks on vistseraalne ehk siseelundivalu. Sellised valud tekivad näiteks vistseraalsete õõneselundite järsul ja tugeval venitumisel. Valulikud on ka spasmid, tugevad kontraktsioonid, eriti kui need on seotud puuduliku verevarustusega. Peale tekkekoha on valu iseloomustamisel oluline ka tema kestus. Vastavalt sellele jagatakse valu akuutseks ja krooniliseks. Akuutse valu korral piirdub valu reeglina kahjustuskohaga, seda kohta on võimalik täpselt lokaliseerida ja valu tugevus sõltub otseselt ärritamise intensiivsusest. Akuutne valu viitab ähvardavale või juba alanud koekahjustusele, seega on neil valudel selge signaal- ja hoiatusfunktsioon. Krooniline valu on kaua püsinud või korduv valu, mis tekib uuesti enam-vähem korrapärase vaheaja järel. Üldiselt loetakse mingi valu krooniliseks siis, kui vaevused on püsinud üle poole aasta.
annaabi.ee 
