Keskkonna piirangud Kuivus Sobivate niiskusolude loomine – külvamine niiskesse mulda, substraati Ebasobiv temperatuur sobiva temperatuuri tekitamine idanemiskeskkonnas Ebasobivad valgustingimussed Valgusidanevatele seemnetele valguse võimaldamine Taimede stress Abiootilised stressifaktorid a) Temperatuur Külmakindlus on taimede võime taluda madalat miinustemperatuuri ilma, et nad eluohtlikult kahjustuksid. Taimedel madalate temperatuuride taluvus: jaheduskindlus 0…5 ºC külmakindlus kuni -20 ºC pakasekindlus alla -20 ºC. Talvekindlus – taimede võime taluda lisaks madalatel miinustemperatuuridele teisi ebasoodsaid tingimusi nagu vettimine, kopitamine, lämbumine, suured ööpäevased temperatuurikõikumised, sula ja pakase vaheldumine Kevadised või varasügisesed öökülmad on sageli suureks ohuks aiakultuuridele. Kui talvel puhkeolekus taime osad võivad taluda madalaid
Neid saab isoleerida merepõhja avanevatest kuumaveeallikatest, kus on kõrge rõhk ja vesi ei kee ka üle 100 kraadi ulatuvatel temperatuuridel. Hüpertermofiilide elupaigad on sageli anaeroobsed (hapnik lahustub kuumas vees halvasti). Enamus hüpertermofiile on kemolitoautotroofid tüüpiliselt oksüdeerivad energia saamiseks kas vesinikku või väävliühendeid. Arvatakse, et T ülemine piir, mille juures veel bakterid elada saavad, võiks olla 150°C. Kõrgemal temperatuuril kahjustuksid biopolümeerid, ka DNA. Ka väikesed biomolekulid (näiteks ATP) ei ole kõrgel temperatuuril stabiilised. ATP ja NAD pooleluiga on 120 kraadi juures 30 min, kõrgemal temperatuuril väheneb see kiiresti. Esimene kirjeldatud hüpertermofiil oli Pyrodictium occultum. See on arhe, kemolitotroof. Ta oksüdeerib vesinikku ja redutseerib väävlit. Eraldatud on ta süvamerre avanevast mustast suitsetajast. Sügavus seal 2500 m, veesamba rõhk 250 at. Vee keemistemperatuur ulatub
annaabi.ee 
