taimed, fekaalid jt. 47. Karnivoor ehk kiskjad ehk röövimetajad on imetajate klassi lihatoidulised loomad 48. Herbivoor ehk taimetoiduline loom 49. Omnivoor ehk kõigetoidulised loomad, kes söövad mitmesugust (nii taimset kui loomset) toitu (nt metssiga, pruunkaru, hallvares) 50. Kiskja ehk karnivoor ehk röövimetaja on imetajate klassi lihatoiduline loom 51. Ohver kellegi tõttu, millegi läbi kannatanu, kahjustatu v. hukkunu. 52. Toiduahel on jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela tüüpe on kiskahel, laguahel ja nugiahel. 53. Toiduvõrk toitumissunete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. Ka konnaks. 54. Ökoloogiline püramiid Eltoni püramiid, ökosüsteemi troofilise struktuuri kujuti: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Astme maht (pindala, laius) on
Lorenz (???): mida rohkem ära lõikad, seda rohkem psüühika sassi läheb. Karl Kleist (1876-1960): Lokalisatsionistlik funktsioonide paiknemise kaart (1934). 4 Karl Lashley (1890-1954): Antilokalisatsionist. Rottide käitumine labürindis seoses erinevate ajukahjustustega. Kahjustuse koht pole oluline, vaid suurus! Ekvipotentsiaalsuse printsiip: säilinud ajupiirkond saab kahjustatu funktsiooni üle võtta (vaid assotsiatsioonipiirkonnad). Massitoime printsiip: ekvipotentsiaalsus langeb koos aju suurema kahjustusega. NPS Metodoloogiline jaotus Kliiniline: Kui ei tea kahjustuse eelset taset, on väga raske interpreteerida kahjustuse järgset taset. Aju ja psüühika suhted arengu käigus muutuvad. Eksperimentaalne: Loomkatsed – aju anatoomia erinev. Metakognitsioon? Teadvus olemas mõlemal.
Kahjustatud isiku osa arvestamine kahju tekkimisel võimaldab kahjuhüvist teatud tingimuste esinemise korral poolte vahel vastavalt jagada (nt 80% kahjudest hüvitab võlgnik, 20% jääb võlausaldaja kanda). Eelduseks on, et kahju on tekkinud osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel alljärgnevalt: 1) tema tegevuse või tegevusetuse tulemusena on rikutud kohustust või tekitatud õigusvastaselt kahju (nt kaassüü probleemid liiklusõnnetustes) (VÕS § 139 lg 1); 2) kahjustatu ei ole juhtinud tähelepanu ebaharilikult suurele kahju riskile (kohaldatakse ainult siis, kui risk on kahjustatule äratuntav; sätet ei saa kohaldada, kui kahju tekitajal olnuks samasugused võimalused vastavat informatsiooni saada või kui ta vastava kahju tekkimise ohu nagunii ära tundis või ära tundma pidi) (VÕS § 139 lg 2); 3) kahju on suurenenud seetõttu, et kahjustatu on jätnud kahju tõrjumata hoolimata sellest, et temalt
Kahjustatud isiku osa arvestamine kahju tekkimisel võimaldab kahjuhüvist teatud tingimuste esinemise korral poolte vahel vastavalt jagada (nt 80% kahjudest hüvitab võlgnik, 20% jääb võlausaldaja kanda). Eelduseks on, et kahju on tekkinud osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel alljärgnevalt: 1) tema tegevuse või tegevusetuse tulemusena on rikutud kohustust või tekitatud õigusvastaselt kahju (nt kaassüü probleemid liiklusõnnetustes) (VÕS § 139 lg 1); 2) kahjustatu ei ole juhtinud tähelepanu ebaharilikult suurele kahju riskile (kohaldatakse ainult siis, kui risk on kahjustatule äratuntav; sätet ei saa kohaldada, kui kahju tekitajal olnuks samasugused võimalused vastavat informatsiooni saada või kui ta vastava kahju tekkimise ohu nagunii ära tundis või ära tundma pidi) (VÕS § 139 lg 2); 3) kahju on suurenenud seetõttu, et kahjustatu on jätnud kahju tõrjumata hoolimata sellest, et temalt
annaabi.ee 
