Kahjustaja vastne. 14. Porgandi lehekirp (lk98). Ära tee oksapuude lähedale porgandipeenart. Tiibadega ja hüppejalgadega putukad. 15. Sibulakärbes (lk98) Kahjustaja vagel 16. Sibulakoi - (lk99) Kahjstab sibula pealseid, teeb käikusid. 17. Õunapuu-õielõikaja (lk99) Valmik. Kärsga mardikas. Kahjstajad on vastne ja valmik 18. Õunamähkus (lk100) 19. Pirni lehekirp (lk102). Pritsida. Voi peab olema pikka meelega ja ootama lihtsalt. Kahjstatud vljade kogumine ja hävitamine. 20. Ploomimähkur (lk103) Tumepruunide eestiibadega 21. Kollane lehevaablane (lk) Karusmarja. Järgmine aasta kasvab põõsas ikkagi. 22. Sõstra-kublatäi pole midagi vaja nende vastu teha. 23. Sõstra-pahklest (lk107) Ümarad pungad. Korjata ja põletada, hävitada. 24. Maasika-närbuss (lk109). Taimed moondunud kasvuga, väikesed. Tõrjeks istikute töötlemine. Peiulill mulla parandamiseks. Kasvukord. 25
Me ei aruta, mis seal täpselt on. Jagunemise kroral jaotumis ekorral kes läheb ära, peab jagama ara kahe ühingu vahel, mis tema pärast tekivad. Raske kompromissi saavutada. Kige lihtsam on jaotada ühinguid, kus on selged üksused olemas. Seda probleemi lahendab § 444 lg 6 jagamata vara jagatakse omandatavate hingute vahel võrdeliselt nende osadega. Jagamata vara jagamise aluseks on see §. Teine probleem ühendavat phingu võlausaldajad võivad olla kahjstatud, kui ühendatav ühing on nõrguke. Jagunemise korral on võlausaldajate suhtes potentsiaalne skeem paplju hullem me ei saa seadusega märata,mida võib üle anda. Juhtumid on selleks liiga erinevad. Oluline reegel - § 447 enne jagunemist tekkinud kohustiste suhtes on uutel ühingutel ja vanal ühingul solidaarvastutus. Alatu tuleb vaadata erisätteid. ÜMBERKUJUNDAMINE Kolmas menetlus üingute ümberkorraldamise teemal. Palju lühem menetlus. ka normide
annaabi.ee 
