1822. aastal keelustas Aleksander Venemaal vabamüürlaste liikumise. Aleksandri juhtimisel sõdis Venemaa Pärsiaga (18041813). Aleksandri elu kõrgajaks oli võitlus Napoleoniga, keda ta ühtaegu vihkas ja imetles. Viini kongress 1815, kus võitjariigid jaotasid ümber Euroopa riigipiirid, osales Aleksander isiklikult. Pärast Napoleoni sõdade lõppu karmistas Aleksander I Venemaa Keisririigis elanikonna kontrolli. Aleksander I valitsemisajal ühendati Venemaaga Kartli-Kahhethi kuningriik (1801), Rootsilt saadi 1809 Soome suurvürstiriik, Osmanite impeeriumilt 1812 Bessaraabia ja Pärsialt 1813 Aserbaidzaan. Moodustati Varssavi hertsogiriik. Aastal 1862 otsustasid ärksad Viljandimaa mehed jäädvustada tänuks pärisorjuse kaotamise eest keiser Aleksander I mälestuse, selleks sai Aleksandri kool. Nikolai I (1825-1855) Elas aastatel 1796-1855. Nikolai kohta on öeldud, et ta valitses Venemaad kui hiiglaslikku
Piirneb Venemaa, Aserbaidzaani, Armeenia ja Türgiga. Joonis 1. Gruusia naabrid 4.1. Haldusjaotus Halduslikult koosneb Gruusia kahest autonoomsest vabariigist, 9 piirkonnast ja keskalluvusega linnast (pealinn). Need omakorda jagunevad rajoonideks (raioni) ja rajooni õigustega linnadeks (khalakhi). 4.2. Piirkonnad (mkhare) Guria Imerethi Kahhethi Khvemo Kharthli (Alam-Kharthli) Mtshetha-Mthianethi Ratsa-Letshumi ja Khvemo Svanethi SamegreloZemo Svanethi Samtshe-Dzavahhethi Sida Kharthli (Sise-Kharthli) 4.3. Piirkonnad (mkhare) Thbilisi 4.4. Autonoomsed vabariigid Abhaasia (de facto iseseisev) Adzaaria Gruusia ajalugu saab alguse varajaste Gruusia riikide Kolkhise ja Ibeeria ülestõusudega, mis moodustasid
annaabi.ee 
