vasaku jala kannal ja parema jala päkal 180 kraadi võrra ümber vasaku õla, pärast pööret tuuakse parem jalg järsult vasaku jala kõrvale ja äädakse valvelseisangusse. · Vabasammuga liikumise ja jooksu ajal tehakse pöördeid vabalt. Valvel- ja paigalsammuga liikudes pöördeid ei tehta. Jagu on rühma koosseisu kuuluv allüksus, mis koosneb jaoülemast, jaoülema abist ja reeglina seitsmest sõdurist. Koondrivis rivistatakse jagu: 1)ühte viirgu 2)ühekaupa kolonni 3)kaheviirulisele joonele 4)kahekaupa kolonni Jagu koondrivis: *Jao üheviirulises rivis on sõdurid üksteise kõrval, moodustades ühe sirgjoone. Sõdurite vahekaugus on 110 cm. *Jao ühekaupa kolonn on paremale pööratud jao üheviirusline joon. Sõdurid on üksteise taga ja moodustavad ühe sirgjoone Jao kogunemine joonele: Jagu koguneb joonele pärast käsklust ''JAGU, JOONELE- KOGU!'' rivistuda tuleb jaoülema kõrvale: jaoülem näitab käega joone, kuhu jagu
Valvel- ja ratakse mõlema jala päkkadel 180° paigalsammuga liikudes pöördeid ei võrra ümber vasaku õla, viiakse keha tehta. Jagu Jagu on rühma koosseisu kuuluv all- Koondrivis rivistatakse jagu: üksus, mis koosneb jaoülemast, jao- ülema abist ja reeglina seitsmest sõdu- 1) ühte viirgu, rist. Jao alussõdur on tavaliselt rivis jaoülemast järgmine kaitseväelane, 2) ühekaupa kolonni, kelle järgi kogu jagu joondub, liigub ja 3) kaheviirulisele joonele, tegutseb. Vajaduse korral määrab jao- ülem alussõduri nimeliselt. 4) kahekaupa kolonni. 92 RIVIÕPE 1 m 10 cm Liikumissuund Jaoülem Joonis 6.10. Laskurjao üheviiruline joon 1 m 10 cm
annaabi.ee 
