On tegusõnu, mis nõuavad/lubavad enda kõrvale ühte laiendit, samas on tegusõnu, mis nõuavad kahte või kolme laiendit. Tegusõna võimet siduda endaga laiendeid nimetatakse valentsiks. 1. Tegusõnad, mis nõuavad enda kõrvale ainult ühte laiendit, neid nimetatakase ühevalentsteks tegusõnadeks (alus). Näide: käima, kukkuma, magama, laulma jne. Laps (alus) magab (öeldis). Tädi laulab. Kägu kukkus. 2. Tegusõnad, mis nõuavad kahte laiendit nimetatakse kahevalentseteks tegu- sõnadeks (alus + sihitus). Näide: armastama, lööma, söötma, ehitama, vihkama jne. Isa (alus) ehitab (öeldis) maja (sihitis). Ma armastan Sind. 3. Tegusõnad, mis nõuavad kolme laiendit nimatatakse kolmevalentseteks (alus, sihitis, määrus). Näide: kinkima, andma, panema, asetama, viima jne. Ma (alus) viisin (öeldis) õe (sihitis) lasteaeda (määrus). Liht- ja liitöeldis: Tegusõna võib lauses esienda öeldisena vormiliselt väga mitmel kujul
Leetunud muld võib olla väga lihtne - A-B-C nõrgalt leetunud muld (LkI), kuid sama muld võib olla ka A-EB-B-BC-C. Kui EB on piisavalt tüse, siis on keskmiselt leetunud muld (LkII). Kui E on selgelt välja kujunenud, siis on tugevasti leetunud muld (LkIII). Mida intensiivsem leetumine, seda kehvem muld. Mullad võivad oll aka ajutiselt või kestvalt liigniisked. Seal leiab aset gleistumine. Gleistumine tähendab seda, et kolmevalentse raua ühendid taandatakse anaeroobses keskkonnas kahevalentseteks FeO ühenditeks, sest mullas ei ole piisavalt ühku, aga mikroorganismid tahavad orgaanilist ainet lagundada ja ouuduva hapniku nad vütavad ära kolmevalentsetest rauaühenditest. FeO ühendid on vees lahustuvad, liiguvad ühest kohast teise ja annavad mullale sinaka värvuse. Vahel suvel tuleb mulda rohkem õhku ning FeO ühendid hapenuvad tagasi, need sadesuvad kohe välja j atekivad roostelaigud. Mida vähem on neid glei ja roostetunnuseid, seda nõrgem on liigniiskus. B(g)-
annaabi.ee 
