võimalikkust aktualiseerida. Argumendi tees võib olla ka hüpotees ehk uurimisversioon, mis nõuab täiendavat kinnitamist. Ka enamik teadusteooriaid on hüpoteesid, see tuleb ka selgelt välja tuua, et tegemist ei ole tõsikindla argumendiga. Hüpotees on: a) eelotsustus – doksastilises hierarhias oletus eelneb uskumusele, on sellest nõrgem; b) tõdemus – hüpotees evib tõeväärtust tõene või väär (kahevalentses tõeväärtusruumis; kolmevalentses võib hüpotees olla ka alamääratud ehk arusaamatu); c) uurimisülesande püstitus – hüpoteesiga kaasneb küsimus või nõue puuduva kinnituse saamiseks ja teadmise saavutamiseks. Hüpoteesi tunnused: - Positiivne või negatiivne oletus - Eelotsustus, uurimisülesanne, tõdemus - Võib olla kaasas ka nõue vastata uurimisülesandele - Asukoht ei ole määrav, kuid järeldusotsustuses peaks ta asuma 9
valetaja-paradoksid (nt vrd "Siin ei suitsetata") Tõestuse protsess · püstitatakse tees, · leitakse vajalikud argumendid ja nende baasil luuakse järelduste ahel, mis on suunatud teesi tõestuse põhjendamisele, · näidatakse, et kui põhjendid on tõesed, siis on tõene ka tees. 39_fl_vi-x Teesi (väide, järeldus, veendumus) analüüs: Tõeväärtuse põhjal: · kahevalentses loogikas tõene / väär (ei välista väidete muid tunnuseid kohane, eksitav, viisakas, teravmeelne); · ähmasus ("see on punane") ~ soriidi (e kuhja) paradoks · hägusloogika (pigem, vähem); Popper tõelähedus (mil määral teooria tabab kogu tõde) Otsustuse liigi põhjal · lihtotsustused: kategoorilisi väiteid AIEO saab tõestada näidates, et nende sisu vastab tegelikkusele;