Põrkus perekonna abistamise printsiibiga, sest kiriku sees ei saa olla sarnast ideed. Perioodi seostatakse finantsiaalsete kuritarvitustega, kõige enam indulgentside müügiga. Selliseid vaateid on palju mõjutanud ka reformatsioon kontsiliarismi jätk. Luther puudutas alguses esimese ja peamise asjana indulgentse seetõttu on need ka ülehinnatud. Indulgentia arm, andekssaamine; varases kirikus valdav patukahetsuspraktika, kus koguduse liige pihtis preestrile ja too määras kahetsusteod, mille sooritamise järel kuulutati välja absolutsioon. Ka ristisõjad olid algselt kahetsusretked neid nim ka palverännakuteks. Indulgents on patukaristuse kustutus, mitte patu enese kustutamine, mis on ainult Jumala otsustada. Hiljem sai tavaks absolutsiooni väljakuulutamine kohe pärast pihti tekib puhastustule idee. Kuna Kristus ja pühakud on teinud heategusid ülemäära, siis on tekkinud headuse ülejääk, mis on kiriku teenistuses
on kahetsus ja meeleparandus. Katoliku ideoloogias on inimesel mitte 2, vaid peaaegu 3 võimalust - paradiis, põrgu ja puhastustuli. Enamus kristlasi ei vasta ideaalidele, nii et enamus läbivad puhastustule. Indulgents on kiriku arm, mille arvelt on võimalik lühendada puhastustules viibimise aega - selle tagatiseks on kristuse ja pühakute head teod. Inimene võib ka ise häid tegusid teha - oma heade tegudega kustutada oma hlabu tegusid . head teod nt kahetsusteod, almuste jagamaine, vaeste aitamine, hingepalvete tellimine. Inimesed tegid palverännakuid hiliskeskajal pigem väga harva suurtesse keskustesse, pigem kuhugi lähemale. Massiliselt võeti ette kuskile lokaalsesse palverännaku paika, mille eest loodeti saada indulgents - nt 40 päeva indulgents, millega lähendati puhastustules viibimise aega 40 päeva. Paikadeks Vana-Pärnu, Vastseliina...Kui tervise pärast ei saanud keegi palverännakule minna, siis palgati keegi teise