teadvustamist [ja inimese teatud motiveeritust kohustuse täitmiseks]. Inimese kalduvus õigeks- peetavale käitumiseks pole küllaldane, et lugeda tema käitumist moraalseks, vajalik on ka õige motivatsioon. Sellega Kant loob deontoloogilise ehk kohustusel rajaneva eetika aluseid. Ent milleks väline õiguskäsk, kui inimese mõistuses on antud kategooriline imperatiiv? Vajadus õiguse järele tuleneb Kanti arvates inimese kahetisest olemusest: kui inimene oleks üksnes mõistuslik olend, piisaks üksnes sisemisest moraalsest seadusest. Ent kuna inimene on ka meeleline olend, siis on tema käitumise ohjeldamiseks ja õiguspärasuse raamides hoidmiseks vajalik ka väline sund. Sest inimene on vähemalt sedavõrd egoist, et kui ta tahab seadust, mis kõigi teiste vabadusele seaks piirid, siis tema omakasupüüdlik ("loomalik") loomus kallutab teda igal võimalusel ennast nendest piiridest väljapoole arvama
�rnus ja s�damlikkus ning eeldab teose vaatlemist kiirustamata. Selle vaikelu lihtsakoelisus ei t�henda ometi, et teosesse ei oleks peidetud filosoofilis-allegoorilist s�gavust, mis on seotud pahede ja vooruste s�mboolikaga ning hollandi kunstis eriti populaarse kaduviku teemaga. Karikas veiniga s�mboliseerib traditsiooniliselt Kristust ja tema lunastusohvrit ristil, purustatud kreeka ja sarapuup�hklid r��givad lunastaja kahetisest olemusest: jumalikust ja inimlikust. Sidrun kui v�ltslik s�ber ehk amicus fictus t�hendas aga v�lise ilu petlikkust, mille taha varjata kibedust ja m�rudust. ****** Frans Snyders oli kuulus Flaami maalikunstnik, �ks suurtest meistritest, kes on avaldanud m�rkimisv��rset m�ju vaikelu �anri kujunemisele Euroopa kunstis. Aastail 1592 � 1593 �ppis ta Antwerpenis Pieter Brueghel noorema k�e all ning van Dycki �petaja Hendrik van Baleni juures. 1602
annaabi.ee 
