juhud, kui ohvriks langeb oma liigikaaslane. Kui meriforellijõkke satub kudema lõhi, siis kipub lemmiktoiduks olema lõhemari. Samuti on menüüs koht vihmaussidel ja isegi konnadel. Jões veedab forell keskmiselt 2 aastat, seejärel siirdub ta elama merre. Meriforell on truu koduümbrusele. Ta ei rända sünnijõe suudmest väga kaugele, ning 30% meriforellidest suundub kudema samasse jõkke, kus ise ilmale tuli. Esimest korda võtab ta reisi jõkke ette peale kahesuvist mere-elu. Erinevalt paljudest teistest siirdekaladest, ei mõju kudemine talle eriti kurnavalt ning kudemine toimub mitmel aastal. Meriforelli maitsev liha on kõrgelt hinnatud, kuid ta on ohus just kudemispaikade hävimise tõttu. Neid ohustavad jõgede tõkestamine tammidega ja metsatööd jõgede kallastel, seetõttu inkubeeritakse marja ja kasvatatakse maime kunstlikult kalakasvandustes. Looduskaitse alla ei kuulu.
järelkasvatamisega. Haug on oluline sportliku ning töönduspüügi objekt, samuti hea biomelioraator ning biomanipulatsiooniks kasutatav kalaliik. (Paaver, Kasesula, Gross, Puhk, Tohvert, 2006) Kus kasvatatakse maailmas ja Eestis Praegu kasvatatakse haugi asustusmaterjaliks Ilmatsalu ja Haaslava kalakasvandustes (Tartumaal). Viimasel kümnendil on Eesti sisevetesse lastud 2-7 miljonit haugivastset, 3000- 14 000 samasuvist maimu ja mõnisada kahesuvist noorhaugi aastas. (Pihu & Turovski, 2001) Kui palju kasvatatakse, kui suur on toodangu väärtus Haugi järelkasvatamine on ebakindel ja kallis ettevõtmine. Saksamaal kujunes 1999. a 40-80 mm haugimaimude hinnaks 2.40-8 kr/tk, samasuviste hinnaks 24-54 kr/tk ning 1000 haugivastse hind oli 64 krooni ja üle selle. Kõrge hinna põhjuseks on kannibalism, mis teebki haugi järelkasvatuse keeruliseks ja kalliks. Asustamiseks looduslikku veekogusse peetakse
annaabi.ee 
