Agressiivsusega on seotud ka nartsissism, mis tähendab eneseimetlust. Nartsissistlikel inimestel on kalduvus luua konflikte, mille põhiküsimuseks on vähene lugupidamine nende isiku vastu. Siinjuures tuleb märkida, et konfliktis ilmnev agressiivne käitumine ei pruugi olla põhjustatud ainult isiksuslikest, vaid ka keskkonna teguritest. Samas kannab iga inimene kaasas oma konfliktipotentsiaali alateadlike tahtmiste ja soovide näol. Konflikt tekib ja hoitakse elus kahesugustel motiividel. Ühed on teadlikud motiivid, mida osapooled sõnastavad oma vajaduste, eesmärkide või põhiküsimusena. Teised on aga alateadlikud, isikupärased, tegelikud põhjused, millest inimene ise ei pruugi endale aru anda. Ilmselt oleme märganud, et need inimesed, kellel on palju lahendamata isiklikke probleeme, on konfliktsemad. Inimese sisemine konfliktsus võib avalduda võitluses, aktiivses vältimises, passiivses vältimises ja probleemide lahendamises. Võitlus on
üksikjuhul täpsemalt, millistest elementidest süü koosneb ja millised on nende elementide omavahelised seosed. KarS § 32 lg 2 lause 2 sätestab üldprintsiibi süü tuvastamiseks. Isik on teo teopanemise süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puubud süüd välistab asjaolu. Seega tähendab teo süülisus KarS järgi koosseisupärase ja õigusvastase teo toimepanemist süüvõimelise isiku poolt, kusjuures ei esine ühtegi süüd välistavad asjaolu. Vahet tuleb teha kahesugustel asjaoludel, mille esinemisel puudub koosseisupärase ja õigusvastase teo toimepaijal süü: 16 Isik ei ole süüvõimeline Isik on küll süüvõimeline, kuid esineb mõni süüd välistab asjaolu 5.3. Süüvõime
annaabi.ee 
