rajanevale PKa elule,4.Kahe vanemaga pk kõrval on eluõiguse võitnud ühe vanema PK,5.PKda ei käsitleta enam kui eluaegset kooselu,mida lahutab vaid ühe partneri surm,vaid ühiskonnas on aktsepteeritud lahutus ja sellele järgev elu,6.seadusliku abieluga seotud PKa kõrvale on tekkinud ja ühiskonna poolt aktsepteeritud vaba-abielu PK,mida esialgu ametlik statistika ei registreeri,kuid mille üheks indikaatoriks on seadusliku abielu edasilükkamine, 7.Kahesooliste abikaasade PKa kõrval on eluõiguse saanud samasooliste abikaasade PK,8.Laste arvu reguleerimine on ühiskonnas aktsepteeritud 22.Muudatused Eesti PKs: 23. Vananemine: Kui ühiskonnas on eakaid (65+) üle 7%, siis peetakse ühiskonda vananevaks. Aasta tagasi ületas valdav enamus maailma riikidest selle piiri. Eestis on eakaid ca 15% elanikkonnastSee asjaolu esitab tervishoiu- ja hoolekandesüsteemile täiendavaid nõudeid, kuivõrd toimetulek vananedes kahaneb ja kolmas elufaas
Suuremat tähelepanu nõuab isikunimekorraldust käsitleva kirjanduse hankimine, soovitavalt võiks selleks rahasid eraldada ja koondada see kirjandus loodava isikunimekomisjoni juurde. 3.4 Isikunimekorralduse ülesanded Isikunimeseadus jääb siiski ka tulevikus sedavõrd üldiseks, et oluline osa on rakendusmäärustel, mis praktikas nt perekonnaseisuametnikke peaksid toetama. Need võivad olla praeguste kasutusandmete alusel koostatavad nimekirjad, nt kahesooliste nimede esinemise kohta Eestis, võõrkeelsete nimede korrektsed ja välditavad kirjakujud jne. Nimekirjad jm abimaterjalid peaksid kasutusvalmis olema selleks ajaks, kui seadust rakendama hakatakse. Eesnimepiirangud suletud loetelu alusel ei ole eesti nimetraditsiooni arvestades mõeldavad ega vajalikudki, eriti kui üldist nimepilti õnnestub eesti ortograafiareeglite kohaseks parandada või suunata. Nimekorraldajatel oleks tarvis ligipääsu rahvastikuregistri nimeandmetele,