Oluline sobiv pikkus Püksid Kõikvõimalikud lõiked ja stiilid Taskud, detailid, kaunistused, tikandid, lõhikud pükstel Jakid Vertikaalsete lõigetega, pikijoont tepingutega Varrukad maksimaalse pikkusega (raglaanlõige) Sallkrae või reväärkrae Nööpidega Mis me peame vältima Õlapadjakeste liigtarvitamist Suuri avaraid kraesid ja kaeluseid Rõhutatult sirgelõikelise õlejoone ja otsaõmmeldud varrukaga jakke Kaherealisi pintsakuid ja pluuse Tugevat ja kohevat kangast kostüümi ülaosas Dekoratiivelemente rinna kõrgusel Kokkutõmmatud vöökohta Rõivaste ülaosas tuleb vältida tähelepanu äratavaid drapeeringuid, seoseid, kirevaid tikandeid, õlasalle, kõrgeid lopsakaid kaeluseid V figuuri näide Alluspesu Meie juhul naine kannab siinine alluspesu. Rinnahoidjal on vatiinikihi ja tugikaartega korvid. Rinnahoidja õlapaelu saad ka ära võtta. 95% puuvilla, 5% elastaani
sajandini tähistati kadripäeva paljudes Prantsusmaa paikades. Kadrilaulude viisid Mardi- ja kadrilaulude viisides on palju ühist, sageli oligi mõlema laululiigi jaoks üks ja sama viis. Sanditamislauludes kasutatakse nii vanemaid, kalendrilaulude tüüpilisi rühmaviise, kui ka uuemaid, mõnikord ainult sanditamislaulude juures esinevaid spetsiaalviise. Võrreldes muude kalendrilauludega tuleb sanditamislauludes, (eriti just kadrilauludes) ette rohkem uuemaid kaherealisi viise, Lõuna-Eestis ilmneb neis kohati Läti mõju. Uuema viisi võtmine näitab hilisemat, tegelikult elavat traditsiooni, ajaga kaasa minekut. On olemas isegi üksikuid uuemaid lõppriimilisi sanditamislaule.
Vatt Äksi mehe vatt valmistati potisinisest villasest riidest, seljaosa oli taljes ning lõigatud kahes tükis - keset selga oli õmblus. Hõlma - ning küljeõmbluste vahele õmmeldi kiilud ehk lõtused. Väga iseloomulikud olid lipiga ehk selja keskjoonel vööst allpool oleva lahtise voldiga vatid. Vatil oli peal kitsas püstkrae, hiljem tehtyi ka mahapööratud kraesid. Vatt äis eest vaheliti kinni, oli nii ühe- kui kaherealisi vasknööpidega vatte. Põhja-Tartumaal tehti suveks ka valgeid linaseid vatte, mis lõikelt sarnanesid villastega. Pikk-kuub Täisvillasest toimsest mustjaspruunist vanutatud kangast pikk-kuued olid põhiliseks sooja andvaks ülerõivas, hõlmad kinnitati vööga. Kuube kanti aasta läbi, talvel tõmmati pikk-kuub kasuka peale. 19.sajandil kanti Tartumaal händadega kuubesid, millel olid kaarjalt seljale ulatuvad
Lõuna-Eesti mardi- ja kadrilauludes järgneb igale reale lühike (nt katri) või pikk refrään (nt märti-santi). Uuemates regiviisides tuleb ette veelgi pikemaid refrääne (nt kadri-kadri-kadri-katri jms). Põhja-Eesti viisid on mitmekesisemad nii eri maakohtades kui ka laulutsükli eri osades. Sageli esitatakse tants laulutsükli muudest osadest erineva viisiga . Põhja-Eesti uuemates sanditamislauludes on ka tantsulise iseloomuga kaherealisi viise. Martide-kadride külaskäik koosneb mitmest osast. Tervitus- ja sissetulemislaulus paluti tuppa lasta ning kirjeldati pikka teekonda. Sisenedes võttis mardiisa kotist peoga viljateri ja külvas neid põrandale, sealjuures lauldi õnnistuslaulu. Võis juhtuda, et mardiisa andis vitsakimbuga igale majalisele sähvaka ja soovis: "Tuoreks, terveks!" Mõnikord kontrolliti, kas majapidamine on korras ning kas lapsed oskavad lugeda.
annaabi.ee 
