püstolit ainult märki laskmisel, ning kasutas seal alati ainult kuule, aga lastud oli haavlitega. Kirjanik jätab ka kerge mulje, et see oli Lamingu poolt sooritatud mõrv, kes oli Timole vahele jäänud Timo toas paberid käes. Akna all olid mingid imelikud jalajäljed ja seinal rippunud kaheraudsel püstolil oli üks raud tühjaks lastud, teises aga haavlid sees. Imelik on see, et kui Timo oleks ennast ise lasknud sellest püssist, siis kuiad oleks saanud kaheraudne tagasi seinale? - Nüüd tuleb teoses pikk vahe. Järgmine sissekanne tehakse alle smitukümmend aastat hiljem. Jakob on hakanud filosfeerima ning näeb asju teise pilguga. Ka Timo ei tundu enam nii mõtetu tegelane, kui alguses. Jakob annab teada, et reisib ära lõunasse, oma tervist parandama. Jakob annab oma päeviku nüüd juba admiraliks tõusnud Jüri kätte ja avaldab lootust, et Jüri seda ära ei viskaks, kuna siis poleks sellel maailmal enam lootust. Tegelased:
1992 Sting abiellus uuesti, valituks Trudy Styler. Aasta hiljem ilmutas tugeva albumi "Ten Summoner's Tales", kus leida klassikud "If I Ever Lose My Faith in You" ja "Fields Of Gold". Mahuka tuuri vahepeal lõi ta kampa Bryan Adamsi ja Rod Stewartiga, et teha kõva filmilaul "All For You". Mõistagi "Kolme musketäri" tarvis. Tema lalule on leida ka sellistes kassatükkides nagu "Surmarelv 3", "Purustaja", "Lahkudes Las Vegasest", "Sabrina", "Thomas Crowni afäär", "Hunnik pappi ja suitsev kaheraudne". Sting on üles astunud ka näitlejana. Teda võimalik näha väga cool'ides filmides. Näiteks Franc Roddami "Quadrophenia", näiteks David Lynchi "Dune" ja näiteks Guy Ritchie kinohitis "Lock, Stock And Two Smoking Barrels". 1996 andis ta välja viienda kauakestva "Mercury Falling", mille tuntuimaks hitiks oli meil "Let Your Soul Be Your Pilot". 1999 andis mees välja järgmise pika plaadi "Brand New Day", millelt on tulnud kaks tasemega hitti - nimilugu ja "Desert Rose". Reggae 19.saj
Paljud naised ja tüdrukud nutsid ja vadistasid surmani hirmunult. Sherburni lattaia ees trügiti nii tihedasse mütsakusse kui vähegi saadi; kära oli nii suur, et oma häält ei kuuldud. Oli väike paarikümne küünrane hoov. Keegi hõikas: 355 «Aed maha! aed maha!» Siis kuuldus raginat, rebimist, sikutamist, purustamist -- ja aed oligi maas. Rahvasumma esimesed read veeresid õue nagu lained. Just siis astus Sherburn oma väikese majaesise veranda katusele, kaheraudne püss käes; ta seisis täitsa rahulikult ja vabalt, sõnagi lausumata. Kära vaikis ja inimestelaine taganes. Sherburn ei öelnud ikka sõnagi, ainult seisis ja vaatas alla. Vaikus oli hirmsasti rusuv ja ebamugav. Sherburni pilk libises pikkamisi üle rahvahulga; kui pilk peatus, katsus rahvas iga kord talle näkku vaadata, kuid ei suutnud: kõik langetasid silmad ja tegid näo nagu peksasaanud koerad. Õige varsti hakkas Sherburn nagu naerma; see polnud meeldiv naer,