igale elemendile klass, millesse kuuluv osa talle järgneda võib. katkendmorf- sama grammatilist funktsiooni esindava morfi osad ei moodusta lineaarset tervikut, vaid on üksteisest lahus. keele kaheplaanilisus- loomulik keel on kahetasandiline süsteem: hääldustasandil ei oleüksustel iseseisvaid tähendusi, kuid neist saab moodustada lõpmatu hulga tähenduslikke jadasid. Seda omadust nimetataksegi keele kaheplaanilisuseks. keelepädevus e. keele kasutamise võime keeleteadus- seda mõistet on kasutatud igasuguse keelt puudutava uurimustöö kohta. kirjeldav lause- nimi- või omadussõnal põhinev moodustaja tõstab esile subjekti mingi omaduse või iseloomustab teda mingil viisil klassifikatoorsete tunnuste süsteem- selle aluseks on kuni nelikümmend artikulatoorset e. hääldamist kirjeldavat tunnust klusiil e. sulghäälik
helisignaalida tekitamiseks, osalt isegi samade elundite muude funktsioonide arvel. Inimese süteem ongi geniaalsem: selleks kasutatakse vaid väikest hulka (harilikult 20- 70) erinevaid hääliküksusi ja piiraatul hulgal ühendamisvõimalusi. Loomulik keel on kahetasandiline süsteem: hääldustasandil ei ole üksustel iseseisvad tähendusi, kuid neist saab moodustada lõpmatu hulga tähenduslikke jadasid. seda omadust nimetatakse keele kaheplaanilisuseks. Piiratud hulga märkide abil on võiamlik luua piiramatu hulk erinevaid kombinatsioone. Samal moel häälikuid kombineerides võime luua lõpmatu hulga keelelisi sümboleid ehk üksusi, millel on teadaolev, kokkuleppel põhinev tähendussisu. Tähtis on, et kõik keelekollektiivi liikmed seda kokkulepet teaksid ja peaksid sellest kinni. Enamikku keelelisi süboleid võib pidada meeleveldseks- ses mõttes, et häälikkuju ja tähenduse vahel pole vahetut seost.