suvaliselt (v.a. lähisugukeeled). Erandi sellest pmt-st moodustavad onomatopoeetilised sõnad mitmesuguseid hääli matkivad sõnad, nt auh-auh ja pahh-pahh; sihisema ja suhisema, milles sümboli vorm on osaliselt motiveeritud. Auh-auh on selgelt motiveeritud, sihisema on vähem, aga see pole siiski puhtalt arbitaarne. Ka paljud teiste suhtlussüsteemide sümbolid on kaheplaanilised, nt valgusfoori tuled. Kokku lepitud: punane tuli=stopp; kollane=tähelepanud ja roheline=sõida,mine! Vormi ja tähenduse suhe on siingi meelevaldne, seda detaili vahest arvesse võtmata, et punane on nägemise füsioloogia seisukohalt kõige nähtavama värvina valitud väljendama kõige tähtsamat funktsiooni. Sellest hoolimata on tähenduse ja vormi sõltumatus analoogiline hobuse juhtumiga. Seda nimetatakse sümboli esimeseks liigenduseks. Loomulikke keeli iseloomustab kaksikliigendus
vormi poolest üldiselt täiesti suvaliselt (v.a. lähisugukeeled). Erandi sellest pmt-st moodustavad onomatopoeetilised sõnad mitmesuguseid hääli matkivad sõnad, nt auh-auh ja pahh-pahh; sihisema ja suhisema, milles sümboli vorm on osaliselt motiveeritud. Auh-auh on selgelt motiveeritud, sihisema on vähem, aga see pole siiski puhtalt arbitaarne. Ka paljud teiste suhtlussüsteemide sümbolid on kaheplaanilised, nt valgusfoori tuled. Kokku lepitud: punane tuli=stopp; kollane=tähelepanud ja roheline=sõida,mine! Vormi ja tähenduse suhe on siingi meelevaldne, seda detaili vahest arvesse võtmata, et punane on nägemise füsioloogia seisukohalt kõige nähtavama värvina valitud väljendama kõige tähtsamat funktsiooni. Sellest hoolimata on tähenduse ja vormi sõltumatus analoogiline hobuse juhtumiga. Seda nimetatakse sümboli esimeseks liigenduseks. Loomulikke keeli iseloomustab kaksikliigendus
annaabi.ee 
