Valgus asub rohkem töö tagaplaanil, Mona Lisa on varjulisemas kohas, kuid siiski mitte täielikus varjus. Töö on maalitud tumedates toonides. Teos on üldiselt külmades toonides, domineerivad tööl jahe kollane ja külm sinine. Jooned on selged, kontuurid tugevad, maal on maalitud pehmete pintslitõmmetega, aga väga täpselt. Vormid on mahulised ja pigem ümarad. Maali tekstuur on sile, kohati tuhm ja õrnalt läikiv. Töö on vertikaalne ja kaheplaanilise kompositsiooniga. Esiplaanil asub Mona Lisa, tagaplaanil loodus (maapind, põõsad, veekogu, mäed ja taevas.) Ka tagaplaan on jaotatud kolmeks. Alumisel osal asub maapind, keskmisel osal asuvad veekogu ja puud/põõsad ning ülemisel osal asub taevas. Silmapiir on koondunud maali ülaossa, natuke madalamale Mona Lisa silmadest. Töö rütmi loovad värvid ja vorm. Rütm on pigem reeglipärane. Liikumise suund saavutatakse valguse ja varju vahendusel. Dünaamika on pigem ragulik, sujuv
Normaalselt on verbaalne ja mitteverbaalne sõnum omavahel kooskõlas. Keel kui struktuur Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Kui keel ei oleks süsteemne, ei saaks seda omandada ega kasutada. Keele kaks põhilist allsüsteemi on häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendus ja heli on seega keelelise suhtluse kaks poolust. Tähendus- ja hääliksüsteem tingivad keele duaalsuse, kaheplaanilise põhiolemuse. Keele struktuursus avaldub sümbolisuses, allsüsteemides ning allsüsteemide sisestes ja omaahelistes suhetes. Sümbolisus Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Igal sõnal on oma vorm ja sisu. Sümboli tähenduse ja vormi suhe on konventsionaalne ehk kokkuleppeline. Enamasti on sümboli tähenduse ja vormi seos motiveerimata, sellepärast erinevad sama tähendusega sõnad eri keeltes oma vormi poolest täiesti suveliselt
kõrvale, rääkima hakates suunab ta pilgu vastuvõtjale. Pilgu suunamine mujale näitab vastuvõtjale, millal kõnevoor lõpeb, millal avaneb võimalus vooru vahetada. 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus, keele allsüsteemid, keelesüsteemi avatus). Keelel on kaks põhilist allsüsteemi - häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendus- ja hääliksüsteem tingivad keele duaalse(kaheplaanilise) põhiolemuse. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitaarne e meelevaldne. Sümboli motiveerimatus. Onomatopoeetilised sõnad - mitmesuguseid hääli matkivad sõnad. (Sümboli vorm on osaliselt motiveeritud) Erinevates keeltes matkitakse hääli erinevalt ning see teeb nad osaliselt arbitaalseteks. Ikoon - oma referendiga sarnane kujutis (nt kurvilise tee liikulusmärk)
annaabi.ee 
