Rektifitseerimiskoefitsent näitab lisandite koguse suurenemist või vähenemist piirituse suhtes. Piirituse lisandid jaotatakse kolme gruppi: pea-, vahe-, järellisandid. Pealisanditel on rektifikatsioonikoefitsent suurem kui üks (äädika aldehüüdid, äädika etüüli eetrid). Need kontsentreeruvad aurudes piirituse vedelfaasis. Järellisanditel on lenduvate ühendite lenduvus alati väiksem etanooli lenduvusest (vesi, äädikhape). Vaheühendid omavad kahepidiseid omadusi: kõrgete piirituse kanguste juures on nad järelühendid (koefitsent ühest väiksem), madalamatel on peaühendid (koefitsent ühest suurem). 8 9 Rektifitseerimisseadmed on keerulised sisaldades kolonne, soojusvahetusaparatuure (deflegmaatorid, jahutid, kuumutajad), mõõterristu jne. Põhiseadmeks on rektifitseerimiskolonn
Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud Nagu juba mainitud, ei nimetatud neid olendeid siiski alati ainult haldjaiks - see nimetus on tulnud hiljem ja sama nimetuse alla on paigutatud lisaks Lõuna-Eesti emadele ja isadele ka näiteks maa-alused ehk härjapõlvlased, kratid ehk tulihännad, pakane, metsik ning näkid (Eisen 1995:56-87). Härjapõlvlaste liigitumine haldjate alla on tekitanud kahepidiseid arvamusi. Kui “Väike deemonite ja vaimolendite leksikon” nõustub sellega, öeldes, et pimedusehaldjad elavad maa all ning neid samastatakse härjapõlvlasega (Petzoldt 2003:79), siis krüptozooloogid, kes lähtuvad evolutsiooniteooriast, käsitlevad raamatus “Varjatud maailma looduslugu” härjapõlvlasi halflingide mitte haldjate alamliigina (Levy 2001:152). 1.2. Tänapäeva haldjad ehk segadus sõnadega
annaabi.ee 
