Kahepaiksed Referaat SISUKORD sisukord.......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 KAHEPAIKSED.........................................................................................................................4 Kahepaiksed Eestimaal............................................................................................................4 Ohustatus Eestis......................................................................................................................5 Kahepaiksete kaitse.................................................................................................................6 Kahepaiksete esinemine Balti regioonis.................................................
) Jaotatakse: a) rebu hulga alusel: * minimaalse rebusisaldusega munarakud (nt: pärisimetajad [platsentaga, ürgimetajad pole] * keskmise rebuhulgaga munarakud (nt: kahepeaiksed) * väga suure rebuhulgaga munarakud (need mida inimene sööb) (nt: linnud, roomajad [kilpkonnad], kalad [kalamari], putukate munarakud) b) rebu paigutus: * rebu on munaraku keskel (nt: lindude, roomajate munarakud) * rebu on munaraku ühes otsas (nt: limuste, kahepeaiksete munarakud) * rebu on ühtlaselt munarakus laiali (nt: imetajad) * rebu on kitsa vööndina kesk- ja ääreosa vahel (nt: vesikirbud) REK: 1) Joonistelt rakkude äratundmine 2) Munaraku ja spermi võrdlus, erinevuste paarid, ühised tunnused 3) Väidete rühmitamine, antud hulk väited, millised munaraku või spermi kohta. 4) Paljunemise üldosa: võrrelda sugulist ja mittesugulist paljunemist INDIVIDUAALNE ARENG e. ONTOGENEES imetajate näitel VILJASTUMINE
annaabi.ee 
