,, Jah, ma mõistan ." Pigem ütleme seda vaid lohutuseks, sest tegelikult pole võimalik mõelda kellegi teise mõtteid ja tunda, mida ta võis läbi elada ning muuta tema mure suurust. Seega sageli oleme me sunnitud ütlema ,, Ma ei mõista sind" või vähemalt mõtleme nii. Kuid kes on need inimesed, keda me ei mõista? Või õigem oleks küsida, kelle käitumisest ja mõtlemisest me aru ei saa? Üldiselt ei mõisteta pugejaid, vaikseid, seltskonna hinge sorti ja kahepalgelisi inimesi. Pugejad on need, kes ei näita välja missugused nad tegelikult on ja missugune on nende arvamus. Kuigi nad toovad inimeste ellu palju päikest, kuna nad on nende meele järgi, kuid pikapeale tüütab see ära. Vaiksed on need, kes hoiavad omaette ja ei suhtle eriti kellegagi või siis vähestega. Osad inimesed üritavad nendega hästi läbi saada, et uurida, miks nad sellised on. Vaikseid inimesi on raske muuta, kuid mitte võimatu. Aga seltskonna hing on tõeline müsteerium
vastas kõrtsmik. „Aga sa olid aumees – andsid mulle kõige selle mürgli tasuks kullast risti.““ (lk. 57-58) Ott oli ka kaval, kavalust ta kasutas nii palju, et tal endal oleks parem ja lihtsam elu. „Ta ei märka, arvad, et ma loll olen!“ naeris Muna Ott. „Esimene asi, mis ma uues ametis tegin, oli see, et lõhkusin kirikuhärra prillid ära. Nüüd on ta pime nagu mutt, koperdab käsi kaudu.““ (lk. 58). Kahepalgelisi ja ahneid inimesi leidub tänapäeva maailmas igal pool. Luise – mõisa teenijatüdruk, kes varastas mõisaproualt kleite ning see järel uhkustas nendega „Jah pole viga,“ nentis Luise. „Ma polekski raatsinud seda sulle tuua, aga mul endal on peaaegu samasugune, ainult veidikene ilusam.“ (lk.10). Luise oli ka väga hella südamega „“Aga Luise, kust te ometi sellise kleidi olete võtnud! See oleks nagu minu vanaema oma, oo jaa, selliseid
annaabi.ee 
