Talupoegadel oli võimalus saada rikkaks müües oma toodanguid linnas, linnakodanikel aga tehes tööd. Linna plussideks olid kindlasti hariduse saamisvõimalused, äri edendamine, turvalisusetunne. Miinusteks aga see, et ülistati ainult headest perekondadest pärit inimesi. Talupoegadesse ja üleüldse vaestesse inimestesse suhtuti enamjaolt põlglikusega. See-eest maal olid kõik talupojad võrdsed. Minu arvates on see kõik kaheotsaline. Ühest küljest võttes, oli talupojal linnas väga raske kohaneda. Keegi ei sallinud teda, õpipoisi tingimused olid rasked. Algul pidi talupoeg leppima mittekodaniku staatusega. Teisest küljest asjale lähenedes, oli talupojal linna asja, sest meil kõigil on unistused, mille nimel võidelda, nii oli seda ka talupoegadel. Ka nemad tahtsid elu näha, saada maalt välja, minna õpipoisiks ja saada ise kord kunagi meistriks. Seega, mina leian, et parem variant oli minna linna
141 Joonestamise tööala on nihutatud vasakule (ülespoole kuvari ülaservast nihutada ei saa, sest hiirenoolt ei saa nihutada kuvari kuvamispiirkonnast välja) Joonise kokkusurumine mingi serva suhtes on võimalusi rohkem: Hiirenool nihutada siis vastavale piirkonna äärejoonele, mida soovitakse nihutada (tragida) ja kui sinna hiirenoole nooleotsa kohale tekib kaheotsaline nool ↔ või ↕, vastavalt vajaliku muutmise suunale. Nüüd vajutada hiire vasakule sõrmisele ja nihutada seda siis kas üles-alla – alt või ülalt kokkusurumiseks, või külgede pealt, kas vasakule või paremale, ÜLESANNE I Pinnatükk 142 Joonestamise tööala on kokkusurutud paremalt ja alt päris väikseks
annaabi.ee 
