looduslikult 1 liik (harilik mänd), introdutseeritud Õitseb mais. Pärast viljumist kasvavad on aga ligikaudu 15 liiki. Jagatakse kaheks seemnesoomused kokku ja moodustub alamperekonnaks Haploxylon (viieokkalised) ja marjataoline käbi, algul on roheline, hiljem Diploxylon (kaheokkalised). Maailma kõrgeim kirmega sinakasmust, sisaldab 1-3 seemet. männiliik on suhkrumänd (Pinus lambertiana) mis Areaal lai - Euraasia kesk- ja põhjaosas, Põhja- vüib kasvada kuni 81 m kõrguseks, suurimate Ameerikas alates 37. l.-k. Külmakindel. puude tüvemaht 150-250 m3
Alustaimestik on üheks olulisemaks komponendiks metsakasvukohatüüpide määramisel. 8. Tähtsamate puuliikide metsakasvatuslik iseloomustus. 8.1 Okaspuud Harilik mänd (Pinus sylvestris) Männi perekond on okaspuude liigirikkaim, kuni 100 liiki. Neist Eestis kasvab looduslikult 1 liik (harilik mänd), introdutseeritud on aga ligikaudu 15 liiki. Jagatakse kaheks alamperekonnaks Haploxylon (viieokkalised) ja Diploxylon (kaheokkalised). Maailma kõrgeim männiliik on suhkrumänd (Pinus lambertiana), mis võib kasvada kuni 81 m kõrguseks, suurimate puude tüvemaht 150-250 m3. Kasvab P- Ameerika lääne osas. Maailma vanim puuliik (tõenäoliselt pikima elueaga taimeliik) on igimänd Pinus longaeva e Pinus aristada var. longaeva. Vanima kasvava puu vanuseks on hinnatud 4790 aastat. Kasvavad Kalifornia idaosas
annaabi.ee 
