Lülitub eelmisega vastupidiseks siis, kui tema noorem naaber muutub 1-st 0-ks. Ajadiagramm: Kahendloendur-kümnendloendur – Loenduri moodul ei pruugi alati olla kahe täisaste. Nt kasustatakse kahend- kümnendkoodi, kus loenduri moodul on 10. St. järjestikuskoodid on loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise seaduspärasusega loendurid Loenduri väljundi kombinatsioonid ei ole alati järjestikused kahendarvud nagu kahendloenduril. Nt Gray kood on selline kood, kus kõik järjestikused koodid on naaberkoodid, st, et nad erinevad vaid ühe kahendjärgu poolest. g= QI+ QI +1 Gray joodi loendur ei ole kahendloendur, kuid tema moodul on võrnde -ga n-järgulise koodi korral. Kood on kolmejärguline Gray koodi puhul lülitub korraga ainult 1 triger. Adresseerimise viisid. Vahetu adresseerimine – käsukoodi juurde kuulub kohe operand. Käsukoodiga ei ole kaasas operandi aadress, vaid operand ise
kahendloendur. Kasutades selliseid ühe kümnendjärgu kahendloendureid võime neid kokkuühendades saada loenduri suvalise järgulisusega kümnend arvude loendamiseks.Iga kümnend järk (dekaad) lülitub ümber järgmisesse olekusse kui loendamineon lubatud (E=1) ja nooremate dekaadide väärtused on 9-d. Suvalise seaduspärasusega loendur Loenduri väljundi kombinatsioonid ei ole alati järjestikused kahendarvud nagu kahendloenduril. Loenduri loogikaskeemi saamiseks tuleb nüüd vaadelda argumentidena väljundite väärtust eelmisel taktil ja funktsioonidena trigeri sisendite väärtusi, mis viivad ta soovitud olekusse. Näitena vaatleme Graykoodi loendurit. Argumentideks on väljundi väärtused G0 kuni G3(näites on ksautatud 4 järgulist Gray kooodi) ja funktsioonideks on trigerite sisendid d0kuni d3. Gray kood on selline kood, kus kõik järjestikused koodid on naaberkoodid, see tähendab, et need erinevad