kaheks. Kummastki idulase lahkennud osast areneb uus organism. Need kaksikud on alati ühte sugu, pärilikult ühesugused ja välimuselt lausa ära vahetamiseni sarnased. Kahemunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Kahemunarakukaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kui pärilikuselt on nad alati erinevad. Välimuselt sarnanevad nad teineteisega nagu tavalised ühe perekonna lapsed, nende eripäraks on vaid samasugune looteline areng ja sünd.
Kõige mahukam uuring pärineb Taanist, kus vaadeldi kõiki 1924-1947 aastatel adopteeritud lapsi. 13. Kaksikute ja suguvõsa uuringud (H. Goddard). Teaduslikult paremal tasemel on pärilikkuse ja keskkonnamõjude vahekorda käsitletud kaksikute uuringutes. Niisugused uuringud baseeruvad faktil, et ühemunarakakaksikud, kes on arenenud ühest viljastatud munarakust on geneetiliselt identsed. Disügootsed (kahemunarakukaksikud) on aga geneetiliselt sama lähedased kui teisedki õed-vennad, st kattuvad geneetiliselt keskmiselt 50% ulatuses. Siinjuures tuleb teha täpsustus, sest kõik inimesed on geneetiliselt 99% identsed, kuna valdava osa geenidest moodustavad fikseeritud ehk liigitunnuseid määravad geenid (nt kõigil inimestel on kaks kätt, jalga, üks pea). Käitumisgeneetikas on pööratud suurt tähelepanu sellele, kuidas hinnata kaksikute uuringu puhul kahe olulise eelduse kehtivust à
geenidele on palju muid geene, millel võib olla seos kriminaalse käitumisega, kuid sellist avastust pole veel tehtud. (Wikipedia, 2013) 2.1.5.1 Kaksikute uuringud Teaduslikult paremal tasemel on pärilikkuse ja keskkonnamõjude vahekorda käsitletud 21 kaksikute uuringutes. Niisugused uuringud baseeruvad faktil, et ühemunarakukaksikud, kes on arenenud ühest viljastatud munarakust, on geneetiliselt identsed. Kahemunarakukaksikud on aga geneetiliselt sama lähedased kui teisdki õed-vennad, st kattuvad geneetiliselt keskmiselt 50% ulatuses. Kõik inimesed on geneetiliselt 99% identsed, kuna valdava osa geenidest moodustavad fikseeritud ehk liigitunnuseid määravad geenid. Individuaalsed erinevused kogu oma mitmekesisuses on seotud ülejäänud umbes ühe protsendi geenide varieerumisega. Seega, kui õeldakse, et õed-vennad on 50% geneetiliselt sarnased, siis
annaabi.ee 
