See aine määrab otsustavat rolli närviimpulsside ühelt närvirakult teisele ülekandumist, mis viib otseselt enesekontrolli ja püsivuse puudumisel (Rääk, 2002). Kaasaegsete uurimismeetoditega on ATH puhul leitud enam närvisüsteemi talituslikke kui ehituslikke kõrvalekaldeid. ATH prognoos sõltub keskkonnast, ka perekondlikest teguritest. Pärilikkus on oluline 30-50%-l ning keskkonnafaktorite osatähtsus kuni 30%-l juhtudest. ATH esineb 55-% ühemunakaksikutest ja 35% kahemunakaksikutest. Sama häiret on täheldatud 20-32%-l hüperaktiivsete laste vanematest ja õdedest-vendadest. Välised faktorid: sünnikahjustused, alkoholi- ja tubakatarbimine raseduse ajal, mõjutavad seejuures vähem kui 10% ATH juhtumitest. ATH-ga laste vanematel on üldpopulatsioonist sagedamini psühhiaatrilisi haigusi, mille põhjused võivad olla nii geneetilised kui ka mittegeneetilised, sh sotsiaalsed suhted peres. ATH esinemissagedus on eri autorite andmeil 3-5% kõigist lastest,
Sigimatus, hermafrodiitsus (soomääratluse häired). 34. Hermafrodiitsus ja pseudohermafrodiitsus. Tōeline hermarodiit -isendil on mōlemasugupoole sugunäärmed Pseudohermafrodiit - isendil on ühe sugupoole sugunäärmed, aga välised sugutunnused on vastassoolised. 35. Kes on friimartin, mis teda iseloomustab? Friimartinismi põhjused ja diagnoosimine. Üks kaksikutest, kes on emane ja steriiline. Tuleneb kimäärsuses ja on soomääratluse anomaalia. Veistel 90% erisoolistest kahemunakaksikutest on friimartinid. Tekib kui kaksikute koorion liitub, seega esinevad ka veresoonte anastomoosid, mille kaudu toimub vereloomerakkude vahetus. Seotud X-Y antigeeniga, kuid kõik kimäärid pole friimartinid. Esineb vererakkude kimäärsus. Isend on viljatu. Isane kaksik – suguorganid on normaalselt arenenud, kuid sigimisvõime on langenud Emane kaksik – kujuneb friimartin, suguorganid erineva raskusastmega alaarnenud. Munasarjad koosnevad munasarja ja testise koest (ova-testis).