ainetranspordiks energiat. Fagotsütoosi teel satuvad rakku mitmesugused suuremad aineosakesed ja makromolekulid JOONIS 10. vastupidine protsess on eksotsütoos. Pinotsütoosi teel omastab rakk vedelikes lahustunud makromolekule Tsütoplasma poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained. Ta on pidevas liikumises ning seob kõik raku organellid tervikuks. Rakutuum kahemembraanne organell. Pooride kaudu toimub ainete liikumine rakutuuma või sealt välja. Rakutuuma sees on karüoplasma. Sisaldab pärilikkuse ainet (DNA, RNA molekule). Rakutuumas on üks või mitu tuuma, mis osalevad rRNA sünteesis ja ribosoomide moodustamisel. Rakutuuma ülesanded: · Kogu raku elu juhtimine. Kui rakutuum hukkub või kaob, siis hukkub peagi ka rakk. Kui seda aga ei juhtu, siis rakk kindlasti ei jagune. Kromosoom koosneb 1 DNA molekulist ja valkudest. JOONIS 12
ka endotsütoosiks. Vastupidine protsess, kus ained viiakse rakust välja, on eksotsütoos. Pinotsütoosi teel omastab rakk vedelikest lahustunud makromolekule. Tsütoplasma poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained. Tsütoplasma on pidevas liikumises ning seob kõik rakuorganellid omavaheliseks tervikuks. Rakutuum rakutuum on kahemembraanne organell. Membraanides olevate pooride kaudu toimub ainete liikumine rakutuuma või sealt välja. Rakutuuma ülesandeks on kogu raku elu juhtimine. Rakutuuma osad: 1. karüoplasma rakutuuma sisene plasma, sisaldab suuremates kogudes pärilikkuseainet. 2. üks või mitu tuumakest karüoplasma piirkonnad, kus toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine 3. kromosoom koosneb ühest DNA molekulist ja valkudest (kromosoomivalke nim. histoonideks)
Lüsosoomid on ühekorde membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Nad tagavad kudede ümberkujundamise ja ainevahetuse nälgimise ja dieedi korral. Tsütoplasma võrgustikuga on seotud ka Golgi kompleks. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb veel ka taimerakkude rakukesta moodustamises ja rakumembraani uuendamises. Ülesanne on lüsosoomide moodustamine. Mitokonder on kahemembraanne organell, sees on vedel aine ehk maatriks. Seal toodetakse energiat ehk ATP. Neis on omaette DNA, mis näitab et kunagi eksisteerisid mitokondrid eraldi rakust. Selle kaudu saab kontrollida ka emaliini. Tsütoskelett annab rakkudele kuju ja kindlustab selle. Koosneb valkudest. Tsentrosoom esineb looma- ja osaliselt seenerakkudes. TAIME RAKK Taimerakk on kandiline ja kest koosneb tselluloosist või ligniinist. Kesta ülesanne on kaitsta
7. AKTIIVNE TRANSPORT vajab alati lisaenergiat 8. FAGOTSÜTOOS selle teel satuvad rakku mitmesugused suuremad aineosakesed ja makromolekulid. (endotsütoos, vastupidine protsess on eksotsütoos) 9. PINOTSÜTOOS rakk omastab vedelikus lahustunud makromolekule. 10. TSÜTOPLASMA poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained. Seob kõik raku organellid tervikuks. 11. RAKUTUUM kahemembraanne organell. Pooride kaudu toimub ainete liikumine rakutuuma ja sealt välja. 12. KARÜOPLASMA sisaldab pärilikku ainet, asub rakutuuma sees (RNA ja DNA molekule) 13. KROMOSOOM koosneb ühest DNA molekulist ja valkudest. Olulisim ehitusmaterjal on DNA. Kromosoomis on palju infot. 14. GEEN kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe päriliku tunnuse. 15. ENDOPLASMAATILINE RETIIKULUM e tsütoplasmavõrgustik
kuigi suured (amööb, kingloom, silmviburlane). Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende talitlusega. Taimerakkude korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbritsevast jäigast rakukestast. Loomarakus on olemas: Mikrotuubulid Päristuumses rakus esinevad valgulised torukesed, mis kuuluvad mõnede organellide (kääviniidid, vibur) koostisesse. Mitokonder Kahemembraanne päristuumse raku organell, milles viiakse lõpuni glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega. Väline membraan on sile ja omab kaitsefunktsiooni, sisemine membraan on kurruline, harjakestega, et suurendada mitokondri sisepinda (suurem reaktsioonipind hingamisreaktsioonideks). · Varustab rakku energiaga (rakuhingamine) · Sisaldab tuumast eraldiseisvat DNAd (võime sõltumatult paljuneda) ja ribosoome (võime valke sünteesida)
Golgi kompleks Ülesanded: *Ainete töötlemine, pakkimine *Lüsosoomide moodustumine *Membraani- ja kesta moodustumine Lüsosoom Membraansed põiekesed. Ülesanded: *Surnud ja mittevajalike organellide ja ainete lagundamine *Rakusisene seedimine *Lüsosoomid tagavad ka emaka taandarengu sünnitusejärgselt. Metabolismi nälgides. Kudede ümberkujundamine moondega arengu korral. Ribosoom Väikesed organellid, mis tagavad valgusünteesi. Mitokonder Kahemembraanne organell. Väline membraan on sile ja omab kaitsefunktsiooni, sisemine membraan on kurruline, et suurendada mitokondri sisepinda. Ülesanded: *Varustab rakku energiaga (rakuhingamine) *Sisaldab tuumast eraldiseisvat DNAd ja ribosoome *Mitokondrite arv suureneb treenides ning väheneb vananedes. Kõige rohkem on mitokondreid lihasrakkudes ja maksarakkudes, vähe on mitokondreid rasvkoe rakkudes. Tsentrosoom Asub rakutuuma läheduses. Koosneb kahest tsentrioolist, mis omakorda koosnevad 3x9
Selle käigus omastab rakk suuremaid aineosakesi ja makromolkule. Rakk tekitab lohu, kuhu lähevad ained sisse ning pärast läheb kaas peale. Pinotsütoos omastab rakk vedelikes lahustunud makromolekule. Tsütoplasma on poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põhiliselt veest milles on lahustunud, milles on lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained. Tsütoplasma on pidevas liikumises ning seob kõik raku organellid omavaheliseks tervikuks. Rakutuum on kahemembraanne organell. Rakutuuma membraanides on poorid. Rakutuuma sees olevat plasmat nimetatakse karüoplasma (seal sees on üks või mitu tuumakest).Tuumakestes toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum juhib kogu raku elutegevust. Kui rakutuum peaks hävima, siis üldiselt rakk hukkub, kui vahepeal ei hukku, siis ei jagune enam. Kromosoom koosneb ühes DNA molekulist ja valkudest. (Joonis 9) Geen kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe päriliku tunnuse.
annaabi.ee 
