aritmeetikat, geomeetriat ja teisi taolisi, mis käsitlevad kõige lihtsamat ja väga üldist ning hoolib väga vähe, kas need on päris maailmas olemas, seega sisaldavad endas midagi kindlat ja kaheldamatut. Samas usub Descartes ikka veel jumalasse öeldes, et ta ei saa kindel olla et ta ei saa olla kindel, et jumal on loonud ümbritseva, äkki see kõik lihtsalt tundub olemas olevat. Kuna ta ise arvab, et vahel teised inimesed eksivad, ehk eksib ka tema, pidades aritmeetikat ja geomeetriat kaheldamatuks 2. Hing on substants, mille kogu olemus ehk loomus sisaldub ainult mõtlemises ja mis oma oleluseks ei vaja mingit kohta ega sõltu ühestki materiaalsest asjast. Keha on matemaatika objekt, ulatavusega asi, mitte mõtlev. Descartes ütleb, et see mina, s.o. hing, mille tõttu ma olen see, mis ma olen, on täiesti erinev kehast ja teda on isegi kergem tunnetada kui keha; sest kuigi ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi see, mis ta on. Keha on oma loomult alati jaotatav. vaim aga täiesti
2. sipelga tunnetus äärmiselt empiiriline ja kuna sipelga tegevus ei anna uut kvaliteeti, on see lõputu sihipäratu faktide kuhjamine ja me ei pruugi jõuda mingisuguse kogemuseni. 3. mesilase tunnetus eesmärgipärane, annab tulemusele uue kvaliteedi. Ratsionalism Kõiges olemasolevas tuleb kahelda. Deduktsioon jagada olemasolevad teadmised üksikosadeks ja lahendada iga üksikosa eraldi. Üksikosa oma lihtsuses muutub kaheldamatuks aksioomid. Ma mõtlen, järelikult olen ma olemas. Mõni mõtted on minust enesest. Alahindasid kogemusel põhinevat tunnetamist. 17. saj. esindajad olid Descartes, Leibniz ja Spinoza. Rene Descartes prantsuse filosoof, matemaatik, füüsik ja füsioloog. Filosoofia lähtealuseks peab mõtlemist. Mõtlemise tulemusena jõuti maailma olemise tõsikindlate seaduspärasusteni. Nendeks on tema arvates mõtlemistulemid e. aksioomid
kui lahe asi on anarhia.“66 Huvitavaks ning tragikoomiliseks sisekaemuseks tolle aja punkarite hingeellu on 1985. aastal noorteajakirjas „Noorte Hääl“ ilmunud intervjuu kahe punkariga (Ronald ja Riks), kes kirjeldasid oma igapäevaelu punkaritena ning maailmavaateid. Ühtlasi on artikkel märkimisväärne, kuna tegu on ühega esimestest pungiteemalistest kirjutistest, mis ENSVs ilmus. Noormeeste hinnangul koosnes punkarite põhimass 16-21 aastastest ning punkarite kaheldamatuks juhiks pidasid mõlemad Villu Tammet, nimetades teda „punkide isaks.“ Noored mainisid, et neil on alatasa probleeme nii ärikate kui diskomeestega, lisaks nimetati probleemidena veel õlleraha leidmist. Ebameeldivaks peeti näiteks teatrit (kuna seal käivad korralikud inimesed ja esteedid), kõige hullemaks peeti aga sõda ja vägivalda. Samas nentis Riks: „...võib-olla hakkan kunagi ka mina asju ostma, võtan naise, mul on lapsed ja kodu nagu kõigil, kes meid praegu hukka mõistavad
annaabi.ee 
