seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu. · India teiste mõttesuundadega sarnased on budismis ka teo ja teovilja mõisted. Teo ja teovilja kontseptsioon tähendab üldiselt seda, et igal teol on tagajärg. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas halvad või head. Pühad raamatud ja pühad kirjad · 2. saj lõpul või 1. saj e.m.a hakati budistlikke tekste kirja panema. Esimeseks kirjapandud tekstiks oli tõenäoliselt "Kaheksatuhanderealine ületava mõistmise suutra." · Selle järel kirjutati üles ka "Kolmikkorv", mis on väga tähtis pühakiri Igapäevane elu · Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. · Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. · Elukorraldust määrasid umbes 227 reeglit · Nunnadel reegleid rohkem. · Varased mungad olid rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäid mungad paikseks ja moodustusid kloostrid Sümboolika
Buddha parinirvaanat hakkasid Buddha sõna erinevate versioonide ning tõlgenduste põhjal kujunema koolkonnad. Buddha jutlused ning munga- ja nunnakoguduste elureeglid kanoniseeriti budismisuurkogudel, mida poole tuhande aasta jooksul toimus neli; viies suurkogu toimus 1871. aasta novembris ja kuues suurkogu 1954. aasta mais. 2. sajandi lõpul või 1. sajandil e.m.a hakati budistlikke tekste kirja panema. Esimeseks kirjapandud tekstiks oli tõenäoliselt Astahasrik-prajñpramit-stra (Kaheksatuhanderealine ületava mõistmise suutra). Selle järel kirjutati üles Tripitaka ehk "Kolmikkorv". (Paali 'ti - kolm, 'Piaka' - korv). Paalikeelne Tipitaka on tänini ainsana tervikuna säilinud vanim budistlik kaanon. Tipitaka koostati juba esimesel budismi suurkogul vahetult (umbes kolm kuud) peale Buddha surma. Seda peetakse kõige autentsemaks Buddha õpetuseks. Tänapäeval on Tipitaka theravaada koolkonna põhiline pühakiri, mis osaliselt kattub ka teiste koolkondade pühakirjadega.
Juba esimestel sajanditel peale Buddha parinirvaanat hakkasid Buddha sõna erinevate versioonide ning tõlgenduste põhjal kujunema koolkonnad. Buddha jutlused ning munga- ja nunnakoguduste elureeglid kanoniseeriti budismi suurkogudel, mida poole tuhande aasta jooksul toimus neli. 2. saj lõpul või 1. saj e.m.a hakati budistlikke tekste kirja panema. Esimeseks kirjapandud tekstiks oli tõenäoliselt Astahasrik-prajñpramit-stra (Kaheksatuhanderealine ületava mõistmise suutra). Selle järel kirjutati üles ka Tripitaka e "Kolmikkorv". Tripitaka paalikeelne variant Tipitaka on tänini tervikuna säilinud budistlikest kaanonitest vanim. Tipitaka koostati pärimuse järgi juba esimesel budismi suurkogul vahetult peale Buddha surma. Ilmselt aga sisaldab see hulgaliselt hilisemaid lisandusi ja toimetajatööd. Tänapäeval on Tipitaka theravaada koolkonna pühakiri, mis osaliselt kattub ka teiste koolkondade pühakirjadega.
annaabi.ee 
