Horchi tuttava Franz Fikentscheri noor poeg tuli seepeale mõttele nimetada uus firma Audiks, mis tähendab ladina keeles sama mis Horch saksa keeles. Euroopa riikide majandust 1920. aastate lõpus tabanud raskused mõjutasid otseselt ka autotootjate tegevust. Erandiks ei jäänud ka Audi. Raskustes firma omanikuks sai taanlane Jorgen Rasmussen, kes oli seni tuntud kui mootorrattatootja DKW omanik. Tema range juhtimise all hakkas firma end taas koguma. Valmistati kaheksasilindriliste mootoritega Audi Zwickau ja Audi Dresden, samuti Peugeot'lt saadud litsentside alusel toodetud kuue- ja neljasilindriliste mootoritega väikeautod. Erinevate jõuallikatega Audidel oli siiski ka midagi ühist - need olid luksuslikud ja elegantsed sõiduvahendid. 29. juuni 1932 ühinesid Audi, Horch, DKW ja Wanderer ning moodustasid Auto Union AG. Firma logoks said neli rõngast, mis kujutasid firmasid, mis moodustasid Auto Unioni. Seda märki kasutati siiski vaid võidusõiduautodel,
lammutasid ja Venemaale viisid. Seda imetlusväärsemad on aga Auto Union'i saavutused napi seitsme tegutsemisaasta jooksul. Kõigi nelja firma äripoliitika kaldumine eri suundadesse lõpetati üsna järsult. Juba 1935. aastal ühtlustati lõviosa nii kere- kui konstruktsioonelementidest. Hea näide oli autode tagatelje muutmine universaalseks. Masinate liikur- ja jõuosade, nagu ka kõikide nelja-, kuue- kui ka kaheksasilindriliste mootorite ühtlustamine viis märkimisväärse kulude kokkuhoiuni. Ühiseid edusamme tehti ka tehnika paraadpoolel - autospordis. Testidega tuuletunnelis said oma õige kuju Grand Prix´ sõidukid ning vahetult enne sõda ka DKW F9 ja Horch 930 S. Kõigi nelja firma konstrueerimis- ja katsetamistegevus koondati Chemnitzi. Esimese saksa autona läbis avariikatsetused just DKW. Audi Fronti nõrguke esiosa viidi kiiresti keskklassi masinate tasemele. Täpselt samal ajal
Esimese vända külge kinnituvad esimese ja viienda , teise külge teise ja kuuenda, kolmanda külge - kolmanda ja seitsmenda, neljanda külge neljanda ja kaheksanda silindri kepsud. Kaheksasilindrilises neljataktilises mootoris toimub väntvõlli kahe pöörde jooksul kaheksa töökäiku. Nende kattumine erinevates silindrites toimub väntvõlli 90 kraadise pöördenurga ulatuses, mis soodustab selle ühtlast pöörlemist. Kaheksasilindriliste mootorite tööjärjekord on 1-5-4-2-6-3-7-8. Mootori silindrite tööjärjekorda teades on võimalik õigesti asetada juhtmeid süüteküünaldele, ühendada kütusetorusid pihustitega ja reguleerida klappe. 15 Mootoriplokk Mootoriplokk (engine block, block) on mootori kõige suurem osa, mille külge kinnitub enamus ülejäänud juppe ja mille sisemuses suur osa tegevusest aset leiabki.