liikumapanemiseks vajalikku energiat, ja käiturist seadmest, mis muundab selle energia laeva liikumise suunas pidevalt mõjuvaks tõukejõuks. Esimese töötava aurujõuseadme ehitas prantslane Denis Papin 1690.aastal. Aur tõstab paisudes kolvi üles, silindrit jahutatakse väljaspoolt külma veega, aur veeldub, tekib vaakuum, välisõhk surub kolvi alla, ning teeb tööd. Aurikute ajastu alguseks loetakse ameeriklase Robert Fultoni reisiaurikut Clermont, mille kahte kaheksalabalist sõuratast ajas ringi Inglismaalt toodud Boulton ja Watt 15 kW-ne aurumasin. 1807.aastal tegi see aurulaev esimese reisi New Yorgist mööda Hudsoni jõge Albanyni (New Yorki osariigis), läbides 241 km 32 tunniga, seega kiirusega 7,5 km/h. Tagasiteel julges aurikule tulla ka üks reisija sellega oli tehtud algus reisiliiklusele aurikuga ja 1808. a avati esmakordselt laevaliikluse ajaloos kindla sõiduplaani järgi töötav laevaliin Hudsoni jõel New Yorgi ja Albany linnade vahel
-1901 a. Pärnus ehitatud „ Roma“,416,81 brt. -1901 a. Orajõel ehitatud „Taara“,413,57 brt. -1899 a. Orjajõel ehitatud „Uku“, 404,43 brt. Purjekaid valdas enamasti mitu omanikku.Purjeka omanikke Eestis eel.saj.algul viiesaja ümber. -Laevu ehitati eesmärgist lähtudes.Läänemere jaks enamasti 2 mastilisi aluseid,mille meeskond oli4-9 meest. -aurikute, ajastu alguseks ameeriklase Robert Fultoni (1765-1815) reisiaurikut ¨Clermont¨, mille kahte kaheksalabalist sõuratast ajas ringi Inglismaalt toodud Boulton & Watt 15 kW-ne aurumasin. 1807.aastal tegi see aurulaev esimese reisi New Yorgist mööda Hudsoni jõge Albanyni (New Yorki osariigis), läbides 241 km 32 tunniga, seega kiirusega 7,5 km/h. Tagasiteel julges aurikule tulla ka üks reisija – sellega oli tehtud algus reisiliiklusele aurikuga ja 1808. a avati esmakordselt laevaliikluse ajaloos kindla sõiduplaani järgi töötav laevaliin Hudsoni jõel New Yorgi ja Albany linnade vahel
annaabi.ee 
