Nad on kotikujulise kehaga, mille eesosas suu ümber paiknevad kombitsad. Peajalgsetel puudub jalg, see on muundunud kombitsateks. Seepial ja kalmaaril on 10, kaheksajalal 8 kombitsat. Pea külgedel on suured silmad, mis näevad hästi. Enesekaitseks nad saavad muuta oma kehavärvi. Peajalgsetel on tindinääre, mille eritist pritsitakse vette nii enesekaitseks kui ka saagi püüdmiseks. Kõik peajalgsed on röövloomad. Kalmaarid ja seepiad toituvad ujuvatest kaladest ja selgrootutest. Kaheksajalgsete toiduks on merepõhjas elavad loomad. Saak tükeldatakse papagoi nokka meenutavate lõugadega. Peajalgsed on lahksugulised. Peajalgsed valvavad oma merepõhjal arenevaid mune. Pärast järglaste koorumist peajalgsed surevad. Paljud peajalgsed on inimestele toiduks.
kuivaks on muutunud. Kuivatatud latikaid säilitatakse kas tünnides ehk sobivates toidunõudes kihtidena laotult ja ilma soolata. Pealmisele kihile asetatakse kerge vajutis. Latikate ahju-kuivatus-peale leiva küpsetamist laotakse ahju puhtad õled ja nende peale kergelt soolatud kalad. Kalu tuleb kuivatamise juures pidevalt pöörata. Kalu kuivatatakse ahjus seni kuni latikad on läbiküpsenud ja kuivanud. 3. KAHEKSAJALG Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris) on kaheksajalgsete sugukonda kuuluv peajalgne, kaheksahaarmeliste seltsi tavalisim ja suurim liik. Harilik kaheksajala looduslik levila ulatub Suurbritannia lõunarannikust Vahemerd läbides Senegalini Aafrikas. Samuti esineb teda Assooridel, Kanaari saartel 4 Kalad meie toidulaual ja Cabo Verdes. Kaheksajala pikkus, arvestades mantlit, on 25 cm ja koos kombitsatega on see kuni 1 m
" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 5 kasvatajad ja õpetajad seega ka täiskasvanud. Asi meie ühiskonna hariduspoliitikas pöördub veel hullemale rajale, kui loodusõpetuse tund ainekavast üldse välja jäetakse ja asendatakse veelgi abstraktsema ainega. Juba on kuulda, ja ajalehtedest lugeda, et vihmauss kuulub putukate hulka. Siiani on olnud konkreetne putukate määramise tunnus see, et neil on 6 jalga. Sedasi pannakse varsti ka inimene näiteks kaheksajalgsete, roomajate, kahepaiksete vms. klassi. Inimese määratlemisega on probleeme nii eesti keeles kui ilmselt ka paljudes teistes keeltes. Edasi ei aita meid eriti ka see, kui sätime inimese lihtsalt kahejalgsete hulka... Ja vaatamata sellele tuleb au anda Yale'i ülikooli professorile Ernst Cassirer'ile, kes on siiski julgenud ette võtta sellise raske ja mahuka käsitluse inimesest. Midagi pole ette heita ka
annaabi.ee 
