Sellistel palettidel on aga üks negatiivne külg: arvutisse saab korraga paigaldada ühe paleti ning seega kasutatakse kõigi piltide vaatamiseks ühte paletti. Hiljem arendati välja ja tänapäeval on enamlevinud 16-, 24- ja 36-bitised värviedastuslahendused. Väga hea digiteerimistehnika kasutab isegi 48- ja 96-bitist värviedastust. 24-bitise värviedastuse puhul koosneb iga pikseli värviinfo kolmest kaheksabitisest väärtusest (3 x 8 = 24) ja iga kaheksabitine väärtus esindab seejuures ühte kolmest põhitoonist (RGB; punane, roheline, sinine. Kuna kaheksa bitti iga värvikanali kohta (kolm kanalit) tähendab, et iga põhivärv on esindatud 256 variatsiooniga, siis on 24-bitise esitlusviisi puhul võimalik kuvada rohkem kui 16 miljonit tooni (256 x 256 x 256). Mida suurem on pildi värvisügavus, seda kvaliteetsem on pilt, kuid seda suuremad
Kasutatud lühendid: FC-PGA Flip-Chip Pin Grid Array SSE Streaming SIMD Extensions SIMD Single Instruction Multiple Data PPGA Plastic Pin Grid Array MMX MultiMedia eXtensions on Inteli poolt välja töötatud lisa protsessori jõudluse suurendamiseks graafika ja heli töötlemisel. Lisaks 57 käsule kuuluvad MMX juurde ka 8 64- bitist registrit (MM0-MM7) ja neli uut andmetüüpi. Kuna registrid on 64-bitised, saab ühe käsuga töödelda kahte kaheksast kaheksabitisest sõnast koosnevat vektorit. MMX käsud kasutavad ujukomaregistreid, kuid registrid nimetatakse ümber enne esimese MMX-käsu täitmist. Ka peale viimase MMX-käsu täitmist tuleb sooritada EMMX-käsk, mis lubab neid registreid endiselt kasutada. MMX tarkvara on küll olemas, kuid väga suurt mõju ta arvuti jõudlusele ei avalda. Selles suhtes on MMX suhteliselt ebaõnnestunud. Tavakasutaja poolelt on riistvaras Pentiumi puhul ainuke erinevus selles, et Pentium MMX kasutab kahte pinget
annaabi.ee 
