kalavarude dünaamikat ja seda mõjustavaid faktoreid. Ta oli bioloogilise aja käsitluse üks alusepanijaid. Olles küll evolutsionist, suhtus ta kriitiliselt Charles Darwini antud seletustesse evolutsiooni mehhanismile. Ta kirjutas sel teemal pikema töö "Über Darwins Lehre".[2] Viimased eluaastad (1867 1876) elas Baer Tartus, olles seal Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Baer on maetud Raadi kalmistule Tartus, Toomemäel asub tema mälestuskuju. Baeri portree on Eesti kahekroonilisel rahatähel. (Pildil: von Baeri hauamonument, mida tudengid iga aasta volbriööl pesevad shampusega [3]) Ernst J. Öpik (1893-1985) Ernst Julius Öpik sündis Lääne-Virumaal, Kunda linnas. Ta oli tuntud eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Ernst Öpik oli geoloogia- ja paleontoloogiaprofessori ning
Ühingu asutajaliige. 1862. aasta oktoobris lahkus Baer seoses kõrge ea ja tervise halvenemisega akadeemia teenistusest. Kuigi ta oli akadeemiku kohast loobunud, jäi ta akadeemiaga seotuks auliikmena koos hääleõigusega- Selline staatus oli Peterburi Teaduste Akadeemia ajaloos haruldane. Viimased eluaastad elas Baer Tartus, olles seal Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Baer on maetud Raadi kalmistule Tartus. Baeri portree oli Eesti kahekroonilisel rahatähel. Tema järgi on ladinakeelse nime saanud amuuri vart (Aythya baeri). mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla ülikooli kunagine kirik j Tartu Ülikooli kirik oli 1860. aastal ehitatud kirik. Seda kasutas Tartu Ülikooli kogudus. 1951. aastal võeti kirik koguduselt ära, sisustus demonteeriti ja ehitati raudbetoonist vahelaed. Osa sisustust viidi äsjataastatud Põltsamaa Niguliste kirikusse, kus see on praeguseni kasutusel. Hoonet kasutati Tartu Riikliku Ülikooli