Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kahekorne" - 3 õppematerjali

Anorgaaniline keemia-Alkoholid
2
doc

Anorgaaniline keemia "Alkoholid"

6. Piiritust tehakse enamasti kas teravilja või siis kartuli baasil. Toorainetes almistatakse meski, mis pannakse pärmi abil käärima. Käärimine kestab seni, kui pole kas enam suhkrut, pole piisavat temperatuuri või siis on alkoholikogus liiga kõrge. Kuis meski on valmis, siis see destilleeritakse ära. Konjakit valmistatakse viinamarjadest, mis on harilikest viinamarjadest happelisemad. Ja konjaki valmistamisel on kahekorne destilleerimine. Viin tehakse aga piirituse baasil, mis lahjendatakse. Valmis viin lastakse läbi söe ja kristallfiltrite, et puhastada see põhjalikult. 7. Puskariõli alkoholid tekivad vaiguliste materjalide käärimisest. Need on üpriski mürgised alkoholid. Puskariõli leidub kõigis destilleerimata alkohoolsetes jookides ja ka osaliselt puhastatud alkohoolsetes jookides. Võivad põhjustada pohmelli. 8. Alkoholi tarbides mõttetöö aeglustub

Keemia → Keemia
29 allalaadimist
RAAMATUPIDAMINE
8
doc

RAAMATUPIDAMINE

ja müük  finantseerimistegevus: muutuvad ettevõtte omakapital või laenude koosseisud või suurus.  P.s: Amortisatsioon ei ole rahakulu KONTODD  Iga bilansi rea jaoks üks või mitu kontot  Iga kasumiaruande rea jaoks üks või mitu kontot  Kontoplaan sõltub ettevõtte välistest ja ettevõtte sisestest faktoritest  Konto saldo  Deebetkäive  Kreeditkäive  Aktiva kontod, passiva kontod, tulemikontod KAHEKORNE KIRJENDAMINE  Iga majandustehing kajastatakse samaaegselt samas summas kahel kontol – ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis  Järgides kahekordse kirjendamise põhimõtet, on bilanss alati tasakaalus  Tasakaalus olev bilanss ei pruugi olla õige RP ARVESTUS  Kasutusiga üle ühe aasta  Olulisuse printsiip (põhivarade alampiir määratakse ettevõtte sise-eeskirjades)  Põhivarade soetusmaksumus kantakse kuluks põhivarade kasuliku

Majandus → Raamatupidamine
34 allalaadimist
Meresaaste vältimine
7
doc

Meresaaste vältimine.

1) Nafta ja naftasaadused 2) Kemikaalid 3) Pakitud ohtlik kaup 4) Reoveed 5) Prügi 6) Heitmed õhku 3. Milliseid reostuse allikaid kätkeb endas laev? Millega võib laev reostada keskkonda? Sama mis eelmine? 4. Mida kujutavad endast ühekerelised, topeltpõhjaga ja kahekerelised tankerid? Tankerid, millel pole topeltpõhjasid ega ­pardaid; tankerid, millel on topeltpõhi; tankerid, millel on kahekorne põhi ja kahekordsed pardad? 5. Milline lepe koordineerib merekeskkonna kaitset Läänemere piirkonnas? HELCOM 6. Milliseid ohte kätkeb laevast välja pumbatav ballastvesi? Võõrliikide ümberasustamine oma elukohast teistesse regioonidesse 7. Millised organisatsioonid tegelevad reostustõrjega Eesti Vabariigis? Merel ­ piirivalve; kaldal ­ päästeamet. Keskkonnainspektsioon juurdleb reostusjuhtumeid ja annab kohtusse 8

Merendus → Merendus
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun