Infoühiskonna diskursused Eestis Järgnevalt anname lühiülevaate infoühiskonna arengust Eestis. Teeme seda kronoloogilise jaotuse kaudu, pakkudes välja mõned võimalused infoühiskonna liigitamiseks Eesti kontekstis. Infoühiskonna areng Eesti kasutajate kaudu Interneti kasutajate hulk Eestis on tõusnud ligi pooleni elanikkonnast (kasutanud Internetti viimase kuue kuu jooksul) Internetikasutajate arv TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon maailmas arvatakse kahekordistuvat iga aastaga. ← • Esimesed üksikud kasutajad – visionäärid, eksperdid (1991) ← • Laienev kasutajaskond: akadeemiline seltskond, mängurid (1993) ← • Majandussektor – pangad ja riigiasutused (1995) ← • Uue põlvkonna kasvatamine – IKT koolidesse (1997) ← • Internet massidesse – kodukasutajad, väikefirmad (2000) ← • Internet kui avalik hüve – vanainimesed, ääremaalased, sinikraed (?)
sissetulekutest aga kasumiaruanne. Erinevus varude ja käibe vahel laieneb ka muudele majanduslikele nähtustele: tööjõud näiteks on varu, töötaja palk aga käibe iseloomuga nähtus. Kui palju vara on Eestis? Kui palju sellest kuulub eraettevõtetele, kui palju riigile ja kui palju on tarbija vara? USAs oli 1982 andmetel vahekord 65% ettevõtete, 20% riigi ja 15% tarbijavara. Rikkus ühe inimese kohta arvatakse kahekordistuvat iga 50 aasta järel. Rikkuse (vara) kontseptsiooni on laiendatud inimese oskuste ja teadmiste peale tehtavatele investeeringutele. Inimese poolt omandatud haridust, teadmisi ja oskusi vaadeldakse kui kapitalimahutust, millel on väga suur tähtsus tootmisele. Seepärast 24 tuleb majandusanalüüsis pöörata tähelepanu mitte ainult materiaalsetele ressurssidele vaid ka inimressursile. Ühiskonna rikkuse kasvu seisukohalt on erilise tähtsusega just investeeringud inimkapitalisse
annaabi.ee 
