füüsiliste väärtuste ja subjektiivsete väärtuste e. inimese hinnangute vahel - lahendustega. Psühhofüüsika uurib, millised on inimese reaktsioonid teatud kindla(te)s dimensiooni(de)s muutuvatele füüsilistele stiimulitele. (Füüsikud mõõdavad valguse intensiivsust, heli intensiivsust, keha kaalu, psühhofüüsikud mõõdavad vastavaid psühholoogilisi omadusi - valguse heledust, heli valjust, keha raskust; e.g heli valjuse muutumiseks kahekordseks ei piisa heliallika energia kahekordistamisest, vaid see peab olema ligi 10 korda esialgsest suurem.) Psühhofüüsika meetodite abil leitakse tundlikkuse absoluutsete ja eristuslävede väärtusi. Tundlikkuse absoluutne lävi - on määratletud stiimuli minimaalse energiahulgaga, mis on vajalik stiimuli avastamiseks. Operatsionaalselt: "jah" vastuste (kui avastatakse stiimul) ja "ei" vastuste (kui ei avastata) üleminekuala keskmine väärtus.
siaalfunktsiooni muutumispiirkonnaks on kõik positiivsed reaalarvud. Seega võime kirjutada . Funktsioonide ühel astmel kirjutamine on lihtsustav, sest nii on neid kergem oma- vahel võrrelda – näiteks oleks ju päris raske öelda, kas kiiremini kasvab protsess või . Jääb küsimus, milline ühine alus valida. Mõnikord kasutatakse kümnendsüsteemist pärit alust 10, mis räägib kümne- kordistamisest, mõnikord alust 2, mis räägib kahekordistamisest. Kõige enam kirju- tatakse aga eksponentsiaalfunktsioon ilusa-arvulisele alusele [lk 102]. Funkt- sioon annab teatud mõttes kõige loomulikuma kasvuprotsessi: sellel juhul on kasvu hetkekiirus alati täpselt võrdne hetkesuurusega ehk funktsioonide keeles: tuletis on igas punktis täpselt [lk 320]. Kõikide teiste eksponentsiaalfunktsioonide korral peame juba tuletise leidmiseks funktsiooni ise veel niinimetatud naturaallogaritmiga [lk 295] läbi korrutama.
annaabi.ee 
