Presidendiks võib kandideerida vähemalt 40-aastane sünnijärgne Eesti kodanik. Tavaliselt pakuvad suuremad erakonnad või koalitsioonipartnerid välja oma kandidaadi. Viimane ei pea olema Riigikogu ega ühegi partei liige. President valitakse salajasel hääletamisel. Riigikogu liikmed hääletavad esitatud kandidaatide poolt või vastu. Igal parlamendiliikmel on üks hääl. Võiduks vajab presidendikandidaat vähemalt 68 poolthäält, niisiis Riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälteenamust. Kui üks valimisvoor sellist tulemust ei anna, tuleb korraldada uus. Riigikogus võib korraldada kuni kolm hääletusvooru, kusjuures kolmandas voorus võistlevad vaid kaks eelmises voorus enam hääli kogunud kandidaati. Võib juhtuda, et ka kolmandal hääletusel ei kogu ükski kandidaat vähemalt 68 häält. Siis kutsub Riigikogu esimees kokku valimiskogu, kuhu kuulub Riigikogu liikmetele lisaks vähemalt üks esindaja igast valla/linna volikogust
Kui esimeses hääletusvoorus on ühe kandidaadi poolt vähemalt kahekolmandikuline Rkogu enamus, siis on president valitud ja teisi hääletusvoore ei korraldata. Kui I voorus keegi sellist häälteenamust ei saa, korraldatakse II hääletusvoor, kus valituks osutumiseks on vaja saada samasugune häälteenamus mida nõuti I voorus. II voor korraldatakse järgmisel päeval. Kui II voorus keegi ei kogu vähemalt kahekolmandikulist Rkogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse samal päeval III hääletusvoor. Ka kolmandas voorus on nõutav saavutada vähemalt Rkogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Kahes esimeses voorus seatakse üles presidendi kandidaate. Seejuures seatakse teises voorus üles uued kandidaadid. Teise vooru võib esitada ka kandidaate, kes olid üles seatud esimeses voorus. Mõlemas voorus registreeritakse kandidaadid registreerimiseks esitamise ajalises järjekorras
annaabi.ee 
