Aluseks võeti prantsuse filosoofi Charles-Louis de Montesquieu õpetus võimude lahusest. Sellele õpetusele toetuvad demokraatlike riikide ülesehitused ka tänapäeval. Selle järgi peab riigis olema KOLM üksteisest lahutatud võimu: seadusandlik võim, täidesaatevvõim ja kohtuvõim. Riigi säärane ülesehitus aitab ära hoida diktatuuri teket. USA-s loodi need kolm võimu: seadusandliku võimu kehastus on Kongress. Et lahendada osariikide esindatuse küsimus otsustati Kongress luua kahekojalisena. Ülem- ja alamkoda. Täidesaatvat võimu kehastab president, kes määrab ametisse ka valitsuse. Kongress presidenti tagandada ei saa. USA-s nimetatakse riigipea tagandamise protsessi sõnaga impeachement. Täiesti eraldi moodustati veel kohtuvõim. Seda kehastab USA Ülemkohus. Põhiseaduslik Nõukogu kiitis USA uue põhiseaduse heaks septembris 1787. Tookord lepiti veel kokku, et uus põhiseadus jõustub, kui selle on ratifitseerinud (heaks kiitnud) vähemalt 9 osariiki 13-st
1946. aasta sügiseks valmis Jaapani uus põhiseadus, mille parlament ka heaks kiitis. Uus põhiseadus jõustus 3. mail 1947. aastal. Konstitutsiooni kohaselt: · Ei olnud keiser enam jumaliku päritoluga, vaid ta sümboliseeris riigi ja rahva ühtsust ning oli oma võimu saanud suveräänselt rahvalt, mitte enam oma legendaarselt jumalikelt esivanematelt; · Oli parlament ette nähtud kahekojalisena, kusjuures alamkoda komplekteeriti Suurbritannia eeskujul neljaks aastaks, ülemkoda aga Ameerika Ühendriikide senati eeskujul kuueks aastaks; alamkojale kuulus juhtiv roll maa valitsemises, ülemkoja võimkond oli piiratud; konstitutsiooni muutmiseks oli vaja aga 2/3 häälteenamust mõlemas kojas; · Allutati valitsus parlamendile; peaminister pidi olema parlamendi liige; sõja-
annaabi.ee 
