erakorralise istungjärgu. Sellel istungsärgul kritiseeris riigikogu kritiseeriti venemat. Sellele vastas riigivanem 2 oktoober 1934 saatis Riigikogu laiali Riigivanem. Peale seada algas vaikiv ajastu. Kestis kuni võeti vastu uus põhiseadus. 3 Põhiseadus 1937.a. aga käiku läks 1938. 1938 oli valmis 3 variant põhiseadusest. Põhisisu: Oluliselt kärbiti rahva õigusi riigivõimu teostamisel. (Hääletusõigus alates 22-st eluaastast. Senine ühekojaline parlament asendati kahekojalisega. (Riigikogu ja Riigivolikogu 80- liikmeline.) Seati sisse presidendi instutatsioon.( Valiti 6a-ks alates 45.a.) Seati sisse õiguskanstleri instutatsioon. (ombutsman) Seadusandlik võim kuulutab Riigikogule. (nsvl nõuab, et Eesti peab kohe moodustama valitsuse, mis nägi ette eesti võimekust teostama pakti. Molotov) 1942 eesti nsv konstutsiooni vastuvõtmine. 1988- 1992 Põhiseaduse vastuvõtmine. Pöördus nõukogu poole teha kontstutsioonis muudatused. 16
Rahvuskogu moodustamiseks määras Riigivanem 1938. a. jaanuaris rahvahääletuse. Rahvahääletus toimus 1938. a. veebruaris ja rahvas andis oma toetuse Rahvuskogu kokkukutsumise kavale. Rahvuskogu esimene koda valiti ja teine koda moodustati. Rahvuskogu kutsuti kokku 1937. a. veebruaris. 70. Milliseid muutusi tõi 1937. a põhiseadus kaasa parlamendi koosseisu ja moodustamise osas võrreldes 1933. a põhiseadusega? Senine ühekojaline parlament asendati kahekojalisega. Uus Riigikogu koosnes Riigivolikogust ja Riiginõukogust: Riigivolikogu oli 80-liikmeline ja rahva poolt otsevalitav valiti viieks aastaks kasutades majoritaarset valimissüsteemi. Riiginõukogu arvulist koosseisu 1937. a. Põhiseadus ei täpsustanud ega saanudki täpsustada, sest sellesse pidid isikliku õiguse alusel kuuluma endised Vabariigi Presidendid ja sõjaaegsed sõjavägede ülemjuhatajad 71. Kuidas iseloomustada 1937. a põhiseadust läbi Vabariigi Presidendi rolli? Kas 1937. a
annaabi.ee 
