täishäälikuid,nad lisasid tähestikku mõne uue tähe ning muutsid foiniikia tähtede kuju ja nimetusi veidike. Kreeklased kirjutasid algul vasakule,hiljem vaheldumisi ühe rea paremalt vasakule ja teise vasakult paremale. Klassikaline kreeka tähestik,mis kehtestati 403 aastal Ateenas ja sai üldkasutatavaks,oli 24 tähte,varem oli aga 27 tähte.Uuskreeka alfabeedis on vaid 24 tähte. Alguses olid kreeka kirjas ainult suurtähed,majusklid,tähed,mis paigutasid kahejoonelist skeemi,sest neil ei olnud üla -ja alapikendusi. Väiketähed on arenenud 9.sajandist kasutusele tulnud minuskelkirjast.Hõngusmärgid ning aktsendimärgid võtsid umbes 200 eKr kasutusele Aleksandria grammatikud. Kreeka tähestiku teke on legendaarse allika järgi seotud kuninga Kadmose initsiatiiviga. Kadmos oli võtnud kasutusele Kreekas ka foiniikia tähestiku. Kadmos oli Foiniikia müütilise kuninga Agenori poeg. Foiniikia tähestikus
sisepinna puutuja selle kõrgeimas punktis; hh horisontaalniit; vv vertikaalniit, ühel pool horisontaalniiti olevat kahejoonelist osa nim bisektoriks; kk kaugusmõõturiniit. · Alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti teodoliidi vertikaalteljega (põhiteljega). LL VV · Limbi pööramistelg peab olema paralleelne vertikaalteljega. V'V' VV
selle kõrgeimas punktis; hh – horisontaalniit; vv – vertikaalniit, ühel pool horisontaalniiti olevat kahejoonelist osa nim bisektoriks; kk – kaugusmõõturiniit. Alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti teodoliidi vertikaalteljega (põhiteljega). LL ⊥ VV Limbi pööramistelg peab olema paralleelne vertikaalteljega. V’V’ ∥ VV Niitristi vertikaalniit peab olema risti horisontaalteljega. vv ⊥ HH