Ga-d indutseerivad CDK-de geenide ekspresseerumist.Rakkude pikenemise põhjuseks on rakuseinte plastilisuse suurenemine, aga mitte rakuseinte hapustumise tagajärjel. Pikk lag faas pikenemise indutseerimisel (mitu tundi) viitab uute valkude sünteesi vajalikkusele. Õitsemise induktsioonis GAd asendavad päeva pikkuse ja külma (vernalisatsioon) toime. Seega on üks komponent florigeeni koosseisus. GA-d suurendavad emasõite hulka kõrrelistes pärssides isasõite teket. Kaheidulehelistes GA lisamine soodustab isasõite teket. Soodustavad pungade ja seemnete puhkeperioodi läbimist Seemnete idanemist soodustavad amülaaside sekreteerimise aktiveerimise tõttu. GA-d produtseeritakse embrüos. Aktiveerivad eriti amülaaside (lagundavad tärklise oligosahhariidideks) geenide ekspressiooni aleuroonkihis. Vajalik on transkriptsioonifaktori GA-MYB seostumine amülaasi geeni promootorpiirkonna cis faktoriga (nn giberellin response element) GA-MYB on varajane nn primaarvastuse geen
mitmesuguste levimisviiside abil asuda uutele kasvukohtadele. Seemet katab kest, tal on kaitsefunktsioon. Olulisemaks osaks seemnes on idu, kaheiduleheliste taimede seemnetes on kaks idulehte, mille vahel paiknevad idupung, iduvars ja idujuur. Idulehed on suhteliselt suured põldoal ja neis on varuained. Üheiduleheliste taimede seemneis (nisu, oder) on üks õhuke ja palja silmaga vaevalt nähtav iduleht. Suurema osa seemnest võtab enda alla endosperm ehk põhikude. Tärklis, valguterad. Kaheidulehelistes on tärklis ja valk kõikides idulehtede rakkudes. Nisuteras paiknevad valguterad välimises rakukihis. Keskosa rakud on täidetud tärkliseteradega. 02.10.12 Seemnete idanemine Seemnete idanemiseks on vajalik vesi, õhk ja soojus, need on vältimatult vajalikud. Kasvav idu kasutab toiduks orgaanilisi ja mineraalaineid. Orgaaniliste ainete varud on seemnetes, vajaliku vee saab seeme ümbritsevast keskkonnast. Kuiv seeme avaldab tugevat vettimavat jõudu
ristseoseliste glükaanide, struktuursete valkude ja pektiinainete hulk väheneb ladestub puitaine e ligniin 23. Millised iseärasused on kommeliiniliste seltsi kuuluvate taimede rakuseinal. Millisel olulisel põllumajanduslikul taimerühmal seda tüüpi rakusein esineb, milline on sellise erinevuse tähtsus venivuskasvule. Esineb põhiliselt kaks risti seostuvate glükaanide tüüpi: ksüloglükaanid (XyG); glükuronoarabinoksülaanid (GAX) XyG esinevad kõikides kaheidulehelistes ja umbes pooltes üheidulehelistest GAX esinevad nn kommeliini tüüpi üheidulehelistes (bromeelialised, palmid, kõrrelised Poales seltsist). XyGd koosnevad 1-4 D-glükaani lineaarsetest ahelatest, millele on liitunud 6-O juures ksüloosi jäägid teatud korrapära järgi. Osa ksüloosi jääke on seotud arabinoosi või galaktoosiga, mille küljes fukoos. GAX d sisaldavad põhiahela ksüloosijääkidele 3-Oga seostunud arabinoosijääke ja O-2ga seostunud glükuroonhappe jääke.
annaabi.ee 
