ka sideme püsivus. Seda kinnitab ka molekulide dissotsiatsioonienergia vähenemine ja tuumadevahelise kauguse suurenemine: Kahe antiparalleelse spinniga elektroni viibimine kahe tuuma jõuväljas on energeetiliselt kasulikum kui elektroni viibimine ainult oma tuuma jõuväljas, siis võtavad kovalentse sideme moodustamisest osa kõik üheelektronilised orbitaalid. Ergastamine Paljudel juhtudel suureneb "valents" elektronide arv aatomi ergastamisel, s. t. kaheelektronilise pilve jagnunemisel kaheks üheelektroniliseks pilveks. Statsionaarses olekus on näiteks süsiniku aatomis 2 2 kaks paaristumata elektroni(2s 2p ), aatomi ergastamisel tekib ergastatud süsiniku aatomis neli 1 3 paaristumata elektroni (2s 2p ). Seetõttu võib süsiniku aatom ühineda nelja vesiniku aatomiga, millel igaühel on üks paaristumata elektron. Aatomite ergastamiseks on vaja kulutada energiat
Pooljuht on aine või element, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. Pooljuhid on enamasti kristalsed ained, aga leidub ka vedelikke ja amorfseid aineid. Doonor- aktseptormehhanism kovalentse sideme tekkel: doonor - aatom, mis annab sideme moodustamiseks kaheelektronilise orbitaali. Aktseptor-aatom, mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali. Puuduolev elektron võetakse ühelt pooljuhi aatomilt.katkend side tähendab augu tekkimist.Nüüd tekib keelutsooni tühi enegitase- aktseptornivoo .19.Ruumlaengu tekitatud elektriväli pidurdab enamuslaengukandjate edasist difundeerumist.Teatud väljatugevuse saavutamisel see praktiliselt lakkab. Vabakiirgus ehk spontaanne kiirgus on kiirgus, mis kaasneb
· keemilise sideme energia töö, mis tuleb teha, ehk energia, mis tuleb kulutada keemilise sideme lõhkumiseks (või mis vabaneb keemilise sideme tekkel). 2. Kovalentne side Kovalentne side keemiline side, mis tekib ühise elektronipaari abil aatomite elektronorbitaalide kattumisel. Kovalentse sideme põhiomadused: küllastatavus, suunalisus, polaarsus ja polariseeritavus. Doonor-aktseptormehhanism kovalentse sideme tekkel: doonor - aatom, mis annab sideme moodustamiseks kaheelektronilise orbitaali; aktseptor aatom, mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali. · Kovalentse sideme küllastatavus Küllastatavus üks aatom saab moodustada vaid teatud piiratud arvu kovalentseid sidemeid; valents aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arv antud ühendis (molekulis); maksimaalne kovalents maksimaalne kovalentsete sidemete arv, mida antud elemendi aatom saab (põhimõtteliselt) moodustada. · Kovalentse sideme suunalisus Kovalentse sideme peamised tüübid:
• keemilise sideme energia – töö, mis tuleb teha, ehk energia, mis tuleb kulutada keemilise sideme lõhkumiseks (või mis vabaneb keemilise sideme tekkel). 2. Kovalentne side Kovalentne side – keemiline side, mis tekib ühise elektronipaari abil aatomite elektronorbitaalide kattumisel. Kovalentse sideme põhiomadused: küllastatavus, suunalisus, polaarsus ja polariseeritavus. Doonor-aktseptormehhanism kovalentse sideme tekkel: doonor - aatom, mis annab sideme moodustamiseks kaheelektronilise orbitaali; aktseptor – aatom, mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali. • Kovalentse sideme küllastatavus Küllastatavus – üks aatom saab moodustada vaid teatud piiratud arvu kovalentseid sidemeid; valents – aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arv antud ühendis (molekulis); maksimaalne kovalents – maksimaalne kovalentsete sidemete arv, mida antud elemendi aatom saab (põhimõtteliselt) moodustada. • Kovalentse sideme suunalisus
sideme energia kasvab rühmas alt üles (va viimase perioodini jõudes) KOVALENTNE SIDE kovalentne side on keemiline side, mis tekib ühise elektronpaari abil orbitaalide kattumisel. põhiomadused: küllastatavus, suunalisus, polaarsus ja polariseeritavus. doonor-aktseptorside – üks sideme partneritest annab mõlemad sideme elektronid doonor – aatom, mis annab sideme moodustamiseks kaheelektronilise orbitaali aktseptor – aatom, mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali sideme küllastatavus – üks aatom saab moodustab vaid teatud arvu kovalentseid sidemeid valents – aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arv antud ühendis (aatomi valents pole kindel suurus, sõltub ühendist). nt BH3 – valents booril on 3; H2O – valents hapnikul on 2. valentselektronide arv võrdub A rühmades rühmanumbriga
annaabi.ee 
